Saaremaal Kihelkonna pastoraadis toimus 19.–21. maini laia rahvusvahelise kõlapinnaga sümpoosion, mille algpõhjuseks oli Kihelkonna kiriku Saksa meistri Johann Andreas Steini ehitatud oreli 200. aastapäev.

Kihelkonnale kogunes Steini orelist kõnelema rahvusvaheline seltskond.

1805. aastal valminud pill on vanim Eestis tegutsev orel ja küllalt hästi säilinud kujul esindab väärikalt Saksa väljapaistvate oreliehitajate Steinide dünastia loomingut. Siit ka Saksamaa orelispetsialistide kõrgendatud huvi pilli vastu. Suure haardega sümpoosion kandis nime «Ajalooliste orelite säilitamisest Baltikumis».

Eestlaste huvi tagasihoidlik

Ürituse organiseerijaiks olid Kölnis restaureerija hariduse saanud Aleksander Eckert (Saksamaa/Eesti), Stockholmi Nydahli muusikamuuseumi direktor oreliekspert Göran Grahn (Rootsi), Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo ning orelimeister Toomas Mäeväli. Ürituse sujuva korralduse eest kandsid hoolt Merike Metsala ja Elisabeth Nickel.

Kohal oli organiste, orelieksperte ja muusikateadlasi Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Belgiast, Austriast, Inglismaalt, Eestist ja eriti arvukalt Saksamaalt. Üllatav oli Eesti organistide ja orelispetsialistide tagasihoidlik huvi ja osavõtt. 

Kuivõrd oluliseks sündmuseks kujunes sümpoosion just Eesti orelikultuuri seisukohalt, tõendab  ettekantud teemade valik. Lähtepunktiks oligi seatud Johann Andreas Stein ja tema Kihelkonna orel.

Siit hargnenud ettekannete teemad: ülevaade oreliehitusest Kuramaal, Liivimaal ja Eestimaal kuni 19. sajandini (dr Zane Gailite, Janis Pelše ja Gunars Dalmanis Lätist); Saksa orelimeistri H. A. Contiuse mõju oreliehitusele Baltikumis ning tema sidemetest J. S. Bachiga (dr Wolf Hobohm Saksamaalt ja Janis Kalninš Lätist); Saaremaa kultuuritegelase Johann Wilhelm von Luce tegevuse tähendus Kihelkonna oreli sünni seisukohalt (Õilme Salumäe Kuressaarest); Balti orelikeskusest Strahlsundis (Martin Rost Saksamaalt); Steinide oreliehituse koolkonnast ja selle levikust Lõuna-Saksamaa kontekstis (dr Michael Kaufmann ja Martin Kölle Saksamaalt); J. A. Steini Kihelkonna kiriku oreli tänasest seisust, Steini teistest Eestisse ehitatud orelitest, orelite olukorrast tänases Eestis ning nende kurioossest statuudist kui kultuurimälestiste mõistesse mittemahtuvatest objektidest (Göran Grahn ja Toomas Mäeväli); orelimeister Fr. Weissenborni tegevusest Baltikumis ja tema osast Kihelkonna oreli säilitamisel (Alvis Melbardis Lätist); J. A. Steini isa Georg Marcus Steini orelite restaureerimisest Saksamaal (dr Martin Kares Saksamaalt). 

Huvitavaid esitlusi oli veelgi, näiteks Belgia külalised Koos van de Linde ja Wim Winters tutvustasid Contiuse fondi orelite restaureerimise nn ideaalprojekti, dr Michael Kaufmann aga illustreeris oma ettekannet organistina Steini orelil Lõuna-Saksa värvika orelimuusikaga (vokaalsolist Cordula Scobel).

Vähe mängitud heliloojad

19. mai õhtul toimus Kihelkonna kirikus Steini orelil kontsert, kus esinesid saksa organistid Martin Rost, Cordula Scobel ja Tebea Fuhr. Kava oli omapärane kasvõi sellegi poolest, et enamiku heliloojate (eriti baltisakslaste) oreliloomingut polegi Eestis mängitud. Ometi on nad olnud Eestiga (või Lätiga) tihedalt seotud.

Nimetan siin vaid mõningaid: Heinrich Stiehl – Lübeckist pärinev väga viljakas helilooja, oli 1880–1886 Tallinnas Oleviste kiriku organist; Johann Friedrich de La Trobe – tegutses 1830. aastail Tartus ja tema kõrgel tasemel laululooming on võrreldav Lääne-Euroopa parimatega; Johannes Masberg – Kuressaare Laurentiuse kiriku organist ja helilooja, 1881 kirikusse Saueri oreli ehitamise initsiaator; Georg Michael Telemann – Riias tegutsenud kuulsa saksa helilooja Georg Philipp Telemanni pojapoeg jne.

Eriti Saaremaa muusikaelu seisukohast on J. Masbergiga seotud tegevuse teadvustamine viimase aja avastuseks. See Saksamaalt tulnud ja 26aastaselt surnud muusik on olnud väljapaistev helilooja. Tema loodud mälestusoratoorium tsaar Aleksander II-le (kirjutatud Kuressaares 1882. aastal) sai Berliinis heliloomingu võistlusel I preemia. On huvitav märkida, et Masbergi elu- ja loometee on saanud sümpoosionil osalenud Cordula Scobeli magistritöö teemaks Maini-äärses Frankfurdis.

Eesti heliloojaist kõlasid Artur Kapi, Peeter Laja ja Andres Uibo oreliteosed.

Tähelepanu koondus orelile

Kontserdil kõlanud oreliloomingule ja nende autoritele põhineva ülevaate tegi allakirjutanu, kellele langes au rääkida ka Eesti orelimuusika suurkujust Peeter Südast tema kodukirikus ja just selle pilli ees, millel Süda õppis orelimängu.  

Praegu on Steini orel väga halvas seisus. Temal saab mängida vaid väiksema ulatusega teoseid. Pill vajab juba ammu remonti ja professionaalset restaureerimist. Aastaid tagasi koostas orelile põhjaliku restaureerimisprogrammi Göran Grahn. Tema on ka oreli kordasaamise edaspidise tegevuse koordineerimise üks initsiaatoreid.

Kihelkonna sümpoosioni toimumise põhieesmärgiks oligi teadvustada laiemalt J. A. Steini haruldase oreli olemasolu, koordineerida ja kiirendada tema restaureerimisega seotud ettevõtmisi. Kõike seda arutleti põhjalikult sümpoosioni lõpetanud vestlusringis. Üldine arvamus oli, et oreli restaureerimisega seotud keeruliste sõlmpunktide lahtiharutamisele andis sümpoosion olulise tõuke.

Tutvustamaks külalistele Saaremaa ja Lääne-Eesti ajaloolisi oreleid, korraldati sümpoosioni külalistele 21. mail ringreis. Paar päeva hiljem tutvusid Saksa orelispetsialistid koduorelite väljapanekuga Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. 

Alo Põldmäe,

helilooja,

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja