Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Helme kihelkonna ja koguduse pikk ajalugu

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Helme Maarja kirik (varemed) Helme kihelkonna ja koguduse 680. aastapäeva puhul peetakse 28. novembril kell 12 Helme koguduses mulgikeelne jumalateenistus.
Helme kihelkonda on kirjalikes ajalooallikais esmakordselt nimetatud aastal 1329. Seega võime tähistada Helme kihelkonna ja ka Helme koguduse 680. aastapäeva.

 

Ajaloolisi pöördepunkte Helme nime päritolu kohta on teada kaks versiooni. Helmes asub allikas, millel usuti olevat eriline tervendav toime. Selle eest pidid aga naised allikale helmeid ohverdama. Teise versiooni kohaselt on paik oma nime saanud saksakeelsest sõnast der Helm, mis tähendab kiivrit ja just seda Helme mäed oma kujult meenutavad.
1392. a septembris toimus arvatavasti kiriku lähedal lahing leedu Suurvürstiriigi ja sakslaste Liivimaa Ordu vahel. Sellekohases ürikus leidubki esmakordselt Helme nimi. 2. augustil 1560, Liivi sõja ajal peeti praeguse Eesti-Läti piiril Oomulis otsustav lahing Liivimaa Ordu ja Vene vägede vahel, kus Liivi Ordu kandis suuri kaotusi.
1702. a juulis toimus Põhjasõja-aegne Hummuli lahing, mille käigus venelased purustasid rootslaste väe. Aastail 1918–1919 peeti siinmail Eesti Vabadussõja ja 1944. a Teise maailmasõja lahinguid.
Helme koguduse esimese õpetajana on kirjalikes allikates (1629) nimetatud Chris­toph Detri nime. Esimene eestlasest õpetaja oli aastail 1900–1914 Georg Koik. Pärast sõda asus kogudust teenima Valter Vaasa (1948–1996). Alates 1999. aastast teenib Helme kogudust õpetaja Arvo Lasting.
Helme kihelkonna piires asuvad tänapäeval Tõrva linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald. Elanikke on kihelkonnas kokku umbes 7200.    

Kihelkonna kirikud
Helme Maarja kirik on ehitatud arvatavasti juba 13. saj, esimesest hoonest pole aga midagi säilinud. Taas ehitati pühakoda 14. saj. See sai ilmselt Liivi sõjas kannatada, sest 1613. ja 1640. a seisis ta varemetes. 1674 on kirik taastatud. 1702. a pärast Hummuli lahingut põletasid venelased kiriku. 18. saj keskel jumalakoda taastati.
Viimati on Helme Maarja kirik purustatud 1944. a sügislahingutes. Esmalt kasutasid sakslased kiriku torni oma kahuritule juhtimiseks ja venelased püüdsid torni hävitada. Mõni päev hiljem võtsid kirikutorni oma valdusesse punaarmeelased ning sakslased pommitasid kiriku suunas. Nende võimas sõjatehnika suutis pühakoja purustada.
Koguduse sooviks on varemed konserveerida ja kasutada vabaõhukirikuna. Praegu koguneme igal aastal 15. augustil maarjapäeva jumalateenistusele kirikuvaremete juurde parki.
Issanda Ihu kabel paikneb Maarja kirikust 500 m lõuna pool. Ehitatud on see ilmselt hilisel keskajal. Siin kirikus käinud eestlased, kuna suur Maar­ja kirik olnud sakslaste kasutuses. Kui suur kirik 17. ja 18. saj varemeis oli, käisid kõik kabelis. Issanda Ihu kabel süttis ja hävis 1744. a välgust.
Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja, on ehitatud 1847. Hoone sai 1918.–1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944. aastast toimuvad Helme kirikus igapühapäevased luterlikud jumalateenistused ja siin asub ka Helme koguduse kantselei.
Tõrva kirik on ehitatud 1905 tsaari venestamispoliitika ajal Mulgimaa kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944 sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 1986–1990. Nüüd toimuvad siin üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga.
Riidaja Gerdruta kabeli lasi ehitada (aastail 1777–1864) mõisaproua Gerdruta von Stryk oma varalahkunud tütrele Louise Hedvigile. Kabeli ümber rajati mõisapere kalmistu. 20. saj jäi kabel hooletusse. Von Strykkide pere taastas hoone 2001. aastaks ja nüüd toimuvad siin jumalateenistused kord kuus.
Gertrud on meremeeste, kangrute ja pidalitõbiste kaitsepühak ja tema nimepäeva peetakse 17. märtsil.
Taagepera Jaani kiriku lasi ehitada mõisnik von Stackelberg 1674. a. Algselt oli tegemist Helme koguduse abikirikuga. Iseseisev Taagepera kogudus loodi 1928, kuid jumalateenistusi on siin pidanud ikka Helme koguduse õpetajad ja köstrid. Praegu toimuvad jumalateenistused kaks korda kuus.

Koguduse tänane päev
Helme kogudus on ajalooliselt kuulunud Viljandi praostkonda, kuid 1951. a liideti Helme ja Taagepera kogudus Valga praostkonnaga. 2004. aasta 1. maist on kogudused taas Viljandi praostkonna koosseisus.
Koguduses on aastail 1920–1939 olnud kuni 12 000 hinge ning 5000 liikmesannetajat. Veel 1975. a oli annetajaliikmeid kuni 1300, 1994. a 1000 ja tänapäeval umbes 600, hingede arv on 4000. Taagepera koguduse liikmesannetajaid on alati olnud veidi üle saja.
2008. a ristiti Helme koguduses 20 inimest ja Taagepera koguduses 10. Konfirmeeriti kahe koguduse peale kokku 19 inimest. Leeritöö kestab novembrist mai lõpuni. Lisaks katekismuse ja Piibli uurimisele osaletakse aktiivselt jumalateenistustel ja talgupäevadel.
2008. a. laulatati Helme ja Taagepera koguduses kummaski üks paar. Matuseid oli kahe koguduse peale kokku 76. Kodukülastusi tehti 86.
Koostöös Tõrva baptistikogudusega peetakse aasta jooksul mitu ühist jumalateenistust ja palvust. Sügisest kevadeni toimuvad Tõrva kirikus iganädalased piiblitunnid. Lasteringi tuleb 5–8 last kaks korda kuus. Lapsed käivad sageli matkamas, väljasõitudel ja laagrites. Tõrva gümnaasiumi abituriendid saavad valikainena õppida religiooniõpetust.
Laulukoor lõpetas tegevuse 20 aastat tagasi. Kogudust on nüüd palju aidanud Helme valla ansambel Sillervo ja Tõrva Rahvakoor. Rõõmu toovad ka Tõrva naiskoori ja meesansambli ning Tõrva Laulustuudio lauljad.
Helme sõpruskogudused on Soomes Laihia, Norras Byneseti, Põhja-Lätis Ērģeme ja Kārķi; Taageperal Rootsis Gotlandil Dalhemi ja Soomes Hauho kogudus. Neile lisanduvad suhted Viljandi sõpruspraostkondadega Saksamaal Brahmsches ning Soomes Tuusulas ja Nurmijärvel.

Arvo Lasting,
koguduse õpetaja

Fotod 6x: Arvo Lasting