Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ettekanded kirikutekstiilidest

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

13.–19. novembrini oli Soomes teine üleriigiline kirikutekstiilinädal. Selle eesmärk oli pöörata koguduste ja kiriku töötegijate tähelepanu kirikutekstiilidele kui kunstiteostele, aga samas ka kui koguduste igapäevastele tarbeesemetele.

Ann Rasmussen kõnelemas Ssr-Hålogalandi piiskopi mantlist.

Ann Rasmussen kõnelemas Ssr-Hålogalandi piiskopi mantlist.

Nädala peasündmused leidsid aset Jyväskyläs. 15. novembril toimus seal põhjamaade kirikutekstiiliseminar, kus ettekannetega oma kodumaa kirikutekstiilidest esinesid kirikutekstiilide ekspert Turid Lundby Norrast, konservaator Gunnel Berggren Rootsist ja tekstiilikunstnik dr Päikki Priha Soomest. Allakirjutanu pidas ettekande eesti kirikutekstiilikunstist.

Pärast ettekannete kuulamist siirduti Soome käsitöömuusemi avama Taani päritolu Norra tekstiilikunstniku Ann Rasmusseni tekstiilinäitust «Muusika on enam kui heli». Eksponeeritud olid kunstniku loodud kaasulad, stoolad, altari- ja kantslikatted, altarilina. Väljapaneku pärliks oli üleni tikandiga kaunistatud Sųr-Hålogalandi piiskopi mantel Bodų toomkirikust.

Sama päeva õhtul toimus seminarist osavõtjaile ekskursioon kolme Jyväskylä piirkonna kirikusse tutvumaks soome kirikutekstiilidega.

Järgmisel päeval oli Jyväskylä kristlikus koolis õppepäev koguduste töötegijaile teemal «Kirikutekstiilide kasutamine, hooldamine ja säilitamine». Selle viis läbi Soome käsitöömuuseumi peakonservaator Anne Vesanto. Ta selgitas, millised on tekstiile kahjustavad tegurid ning kuidas luua esemete hoiustamiseks parimad tingimused, kuidas esemeid puhastada, millal pöörduda restauraatori poole ning kuidas hoiustada esemeid, mida enam ei kasutata. Osavõtjaid oli rohkesti ja Anne Vesantole esitati hulgaliselt küsimusi.

Nii Soome kui ka teiste põhjamaade kirikutekstiilid võlusid erksate rõõmsate värvidega. Tekstiilide valmistamiseks on kasutatud aeganõudvaid tehnikaid nagu näiteks gobelään ja erinevad tikandiliigid. Esemed on teostatud tehniliselt laitmatult. Kirikutekstiilid on osake jumalateenistusest. Seepärast pole nende muretsemisele peljatud kulutada aega, raha ega energiat.

Koguduste hoolivat suhtumist oma kodukiriku tekstiilidesse oli võimalik kogeda sellest, et kui Säynätsalo kiriku kirikuteenija meile tekstiile vaatamiseks välja tõi, olid tal käes valged puuvillased kindad. Ka altari- ja kantslikatteid vahetatakse tema sõnul Soome kirikutes kinnastatud kätega. Tekstiilide puhastamine on aeganõudev ning iga puhastamine kulutab eset. Uute esemete muretsemine on kallis. Seetõttu koheldakse kirikutekstiile hoole ja armastusega.

Seminar ja õppepäev tõid kokku kirikutekstiilieksperte ja -huvilisi ning koguduste töötegijaid, et vahetada infot, saada uusi teadmisi ja uut innustust jätkata oma tööd.

Marju Raabe