Eestlased Rootsis kogunesid sinodile

EELK Rootsi praostkonna sinodit peeti 55. korda.

Traditsiooniks on kujunenud pidada sinodit igal aastal uues kohas, sel aastal siis 16.–17. märtsini Uppsalas. Uppsala kogudus tegutseb 1945. aastast ja teenistusi on enamasti peetud Mikaeli kirikus. Kaheksa aastat tagasi tuli kolida Vindhemi kirikusse, kus kogudus tunneb ennast turvalisena, siin peetakse jumalateenistusi ja tähistatakse ka vabariigi aastapäeva.
Sinodi toimumise kohaks valiti siiski Samariterhemmet (samariitlaste kodu), mis on üle 100 aasta tegutsenud internaadina ja koolina tulevastele rootsi diakonissidele. Väljaõpet antakse seal tänapäevalgi, kuid internaadist on saanud öömaja. Sinodilistele oli koht väga sobiv, sest seal on olemas nii koosolekuruumid, öömaja kui kirik. Samariterhemmet’ile kuulub ka suur haigla, mis asub moodsama hoonena kooli kõrval.
Sinodist võttis osa kuus kogudust: Stockholm, Uppsala, Eskilstuna, Norrköping, Lääne-Rootsi ja Lõuna-Rootsi. Tänavuse sinodi motoks oli «Jeesus Kristus – eluleib», sel teemal pidas ettekande «Armulaua mõistmise erinevad võimalused» teoloogiadoktor Tiit Pädam.
Teiste päevakorrapunktidena arutati läbi tegevus- ja majandusaasta aruanne.
Üheks suureks arutlusteemaks oli see, mida teha koguduste arhiividega, kuidas neid korrastada ja kus edaspidi säilitada. Arutati ka Rootsi praostkonna suhteid Välis-Eesti piiskopkonnaga.
Positiivseks uudiseks on muidugi see, et Stockholmi kogudusel on õnnestunud saada Eestist õpetaja (Tiit Pädam), mis on ka praosti tööd tunduvalt kergendanud. Murelikuks teeb liikmeskonna hõrenemine, see on seotud eestlaskonna vähenemisega teatud piirkondades.
Sinod lõppes jumalateenistusega Samariterhemmet’i kirikus, kus teenisid praost Ingo-Tiit Jaagu, õpetajad Tiit Pädam ja Jaak Peeter Reesalu; orelil Enn Maripuu.
Helve Jaagu