Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

80 aastat tagasi seati piiskopiametisse Rahamägi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Septembris oli kirikuelu tähelepanu keskpunktis prof dr Hugo Bernhard Rahamägi piiskopiametisse pühitsemine.

Räägiti palju tema teenetest meie usuelu edendamisel, väliskirikutega sidemete loomisel, teemadest, mida ta oli käsitlenud oma raamatutes «Sotsialism ja ristiusk», «Luther Wormsi riigipäeval», «Usk ja alkohol», «Kiriklik elu Eestis», jutlustekogus «Sinu riik tulgu» jm.
Ta oli esinenud ettekannete ja kõnedega Soomes, Rootsis, Lätis, Inglismaal, Taanis, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, USAs, Kanadas jm. Ta oli paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liige (Rahvusvaheline Kristlik Sotsiaalteaduste Instituut, Rahvusvaheline Lepitusliit, Usu- ja Kirikukorralduse Maailmakonverents jt). 1924–1925 oli ta olnud Eesti haridusminister.
Ametisse pühitsemine toimus 16. septembril 1934. Päev algas puhkpilliorkestrite mänguga Kaarli puiesteel ja Toompeal. Kell 8 läks Kaitseliidu Kalevi maleva orkester koos prof August Topmaniga piiskoppi «äratama». Selleks oli mõeldud Beethoveni vägev «Kõik taevad laulvad» ja Rahamägi enda laul «Mina kui võõras». Kõikides Tallinna kirikutes toimusid hommikupalvused.
Kõigepealt siirdus Rahamägi koos kaitseväe orkestriga kalmistule, kus pani pärja oma eelkäija piiskop J. Kuke hauale. Südamlikult kõlas seal lõpulauluna «Koju, vaikse rahu poole, väsind süda soovib siin».
Rootsi-Mihkli kirikus leidis aset erakorralise XVII kirikupäeva pidulik istung, millest üle mitme aasta võttis osa Tallinna Püha Vaimu õpetaja Th. Tallmeister. Sai teatavaks, et nii Tallmeister kui ka Iisaku kogudus ja selle õpetaja Kuljus on kiriku keskvalitsusega rahu teinud ja hoiduvad edaspidi sekelduste tekitamisest. Samas võeti luterlikku kirikusse vastu Tallinna Emmause õhtukogudus ning Paide ja Nõmme saksa kogudused.

Piiskop seati ametisse
Piiskopi pidulik pühitsemistalitus Toomkirikus algas Enn Võrgu J. Liivi sõnadele loodud kantaadi «Looja vägevus» ettekandega koori, orkestri ja oreli esituses autori juhatusel. Järgnes L. Raudkepi laul «Rõõm nüüd asund pühakotta» ja protsessiooni alates Tobia­se «Eks teie tea». Rootsi peapiiskop dr Erling Eidem pidas pühitsuskõne, mille lõpul kõlas E. Võrgu motett «Üks kindel linn ja varjupaik». Jaani ja Püha Vaimu kirikus sai kuulata raadioülekannet Toomkirikus toimuvast, kusjuures kogudus koraale kaasa laulis.
Õhtuste jumalateenistuste ajal tervitas piiskop Rahamägi Tallinna kogudusi, käies läbi kõik pealinna kirikud. Eriti pidulikuks kujunes see Püha Vaimus, kus pärast üldlaulu «Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat kiita» piiskop pidas tervituskõne kogudusele.
Piiskopiseisusega kaasaskäivasse toomkiriku õpetaja ametisse oli prof Rahamägi asunud juba 2. septembril. Siis õnnistati ametisse ka diakonõpetaja mag. theol. Kurt Steinberg ja köstriks senine köstri kt August Voldemar Siiak. Samuti ordineeriti õpetajaametisse viis noort usuteaduse kandidaati, kelle hulgas oli tulevane peapiiskop Alfred Tooming. Muusika kõlas ka 23. septembril Tartu ülikooli kirikus, kus peeti Rahamägi lahkumisjumalateenistus seoses tema asumisega Tallinna piiskopi ametisse.

Tartu Peetri koguduse juubel
12.–14. septembrini peetud Eesti Evangeeliumi Luterliku Sisemisjoni II konverents (I peeti 1922. a) möödus ootamatult hästi. Osavõtjate hulgas oli ka vastne piiskop. Päevakorras oli abielu, seksuaalelu, prostitutsioon, mida käsitleti delikaatselt. Soovida jäi, et «just kirikuõpetajad ja köstrid suuremal arvul konverentsist osa oleksid võtnud».
Napiks jäi osavõtjaid ka 29.–30. septembrini praost Bra­sche juhatusel Juuru kiriklas aset leidnud Ida-Harju praostkonna pühapäevakoolide ja laste jumalateenistuste tegelaste konverentsil. Võrreldi meie ja Soome pühapäevakoole. Proovitunni Jumala sõna õpetamisel lastele andis Jõelähtme õpetaja Peterson, lauluõpetamist demonstreeris aga praost Grünberg.
Tartu Peetri kogudus oli saanud 65- ja kirik 50aastaseks. 29. septembril pandi pärjad lahkunud õpetajate V. Eisenschmidti ja A. Lauri kalmudele. Õhtul oli pidulik jumalateenistus, mis algas Beethoveni võimsa koraaliga «Suur oled ja tugev on Su vägi». Jutlustas praost Beermann Kadrinast, kelle isa oli olnud Peetri kiriku ehitusmeister. Pühapäeval äratas linna orkestrikoraal «Ärgake, nii vahid hüüdvad». Piiskopi saabumisel laulis meeskoor Kirnbergi tervituskoraali «Tõstke silmad ülesse». Jutluse pidas Fr. Stokholm Tallinnast teemal «Siin ei ole muud kui Jumala koda ja siin on taeva väravad».
Hiljem toimus leerisaalis aktus, kus pärast koraali laulmist ütles avasõna praost Rutopõld. Peokõne pidas prof H. Koppel, andes huvitava ülevaate esimese eesti koguduse tekkimisest Tartus, mille järeltulija oligi nüüdne Peetri kogudus.
Saarde kogudus oli märksa vanem, temal jäi seljataha 250 aastat. Seda tähistati 30. septembril kontsertjumalateenistusega. Teenisid abipraost Reitag ja Suure-Jaani pastor Rosenberg. Kirik asus praegusel kohal 1684. aastast alates, mil ta ehitati Karl XI käsul.

Räpina orel sai õnnistatud
Koeru kirikus lõppes põhjalik remont. 23. septembril õnnistati pühakoda piiskop Rahamägi osalusel uuesti sisse.
2. septembril oli Võnnu kirikus kontsertjumalateenistus. Laulis Otepää Meestelaulu Seltsi koor, tenorisoologa rõõmustas kuulajaid koorijuht hr Krents, jutlustas õpetaja Ein. 23. septembril oli kontsertjumalateenistus ka Räpina kirikus, kus esines kohalik laulukoor, jutlustas aga õpetaja Hansson.
Võiks nimetada ka Tartu Pauluses peetud kontsertjumalateenistust, kus peaosalisena olid tegev võimekas Tartu Meeslaulu Selts Eduard Tubina juhatusel ja solistidena tenor Evald Laanenbek (Laanpere) ja F. Arand (vioola).
9. septembril oli Räpina kiriku uue oreli õnnistamine. Muidugi oli sel puhul pidulik jumalateenistus kolme pastori osavõtul ja loomulikult oli sel puhul ka kontsert, kus esinesid Tartu lauljad Helmi Kann ja Rudolf Jõks ning Räpina Haridusseltsi segakoor J. Karheidingi juhatusel, uuel orelil aga musitseeris Tallinna kirikumuusikast tuntud, Püha Vaimu kiriku organist Paul Pressnikoff. Rahvast kogunes uue oreli õnnistamisele sellisel hulgal, et sama palju kui mahtus kirikusse, pidi jääma ka ukse taha.
Sindis peeti 9. septembril hooaja viimane vaimulik laulupäev. Vaiksele alevikule andis elevust jumalateenistus kohalikus kirikus. Muusika eest hoolitses seal laulusolist Elsa Pärn ning Sindi enda ja Pärnu Eliisabeti kiriku koor organist Soodla juhatusel. Oli ka kontsert koolimaja õuel. Sellel osalesid Pärnu Eliisabeti, Sindi, Tori, Häädemeeste ja Tahkuranna kirikukoorid kokku 150 lauljaga. Koore saatis Sindi tuletõrjeorkester B. Habichti juhatusel. Kontsert kestis mitu tundi ja läks kenasti korda.
Mati Märtin