* * *

Lauri Sommer
* * *
Mu öökullilik sõber
oli maja katuselt alla kukkunud
ja raskelt põrutada saanud.
Nyyd käib ta raamatukogus
Piiblit lugemas, aga on unustanud
kõigi vanade ja võõrsõnade tähendused
ning peab neid
iga kord uuesti
sõnaraamatust järele vaatama
nagu kynklikul maastikul käies.
Fantaasia neid tyhikuid ei täida.
«Ma olen algaja,» ytleb ta aegamisi,
«aga see lugemine annab mulle rahu.»