Sõna on kätel 5. osa

5.
Konsistoorium taotlust kinnitama ei rutanud. Avaldati kahtlust, kas kurdid ikka saavad hakkama koguduse sisulise juhtimisega ja majandamisega, parem oleks ikka jääda Püha Vaimu koguduse koosseisu, kes siis teeks kõik põhimõttelised otsused.
Koguduseliikmetele oli selline otsus solvav ja tundus alavääristamisena. Oma ühingute haldamise ja tegevuse organiseerimisega saadakse hakkama, kuidas siis kogudusena ei saada? Vähe lohutas ka lubadus asja mõne aja pärast uuesti arutama hakata. Peab ütlema, et seda lubadust pole seni peetud.
Ainuke kindel toetus oli siis just Püha Vaimu koguduse poolt, kuid et konsistooriumi otsus oli eitav, jäi Sakariase kogudus Püha Vaimu koguduse koosseisu samadel alustel kui läti- ja ingliskeelsed kogudused – oma juhatus, omad esindajad emakoguduse nõukogus, suhteliselt suur vabadus oma asju ise otsustada.
Aastaid 1998–2003 iseloomustab viipekeelse tegevuse järjepidev kasv Tallinnas. Juba 1995 olid alanud igasügisesed Eesti-Soome kurtide kirikupäevad, mida peeti septembri teisel nädalavahetusel. Päevade jumalateenistused toimusid järjest kõigis Tallinna kirikutes, välja arvatud Nõmme Rahu kirik, jutlustamas käisid peaaegu kõik Soome piiskopid, oli tihe kultuuriprogramm.
2002 peeti kirikupäevad Pärnus ja 2003 Narvas. Viimasega kaasnes ka ringsõit Põhja-Eesti rannikul ning Kohtla kaevandusmuuseumi külastus.
Paraku muutus seejärel Suomen Kuurojen Lähetys’e majanduslik olukord tunduvalt halvemaks ning nad ei saanud selliseid üritusi enam samas mahus toetada, omavahenditest aga kogudusel nii suurte ürituste korraldamiseks ei jätkunud.
Traditsiooni püüti veel elustada 2009, kui jumalateenistus toimus Nõmme Lunastaja kirikus, kuid seejärel jõudis ka Eestisse majanduskriis ning esialgu väljavaateid samalaadsete suurürituste korraldamiseks ei ole.
1998 võeti EELK rahvusvahelise kurtide pastorite organisatsiooni IEWG – International Ecumenical Working Group for Pastoral Care among Deaf – täisliikmeks. Aastal 2000 toimus IEWG korraline konverents Tallinnas ning koos sellega rahvusvahelised kurtide kirikupäevad.
See oli organisatsiooni ajaloos esimene konverents, millel said osaleda ka kurdid, seni oli olnud tegemist põhiliselt kuuljatest vaimulike kokkusaamisega, kus mõne ettekande sai pidada ka kurt.
Konverentsi ettevalmistamisega oli Eesti poolt hõivatud peaaegu kogu kogudus, kes külaliste saatjana, kes kultuuriprogrammi koostamisel, kes transpordi korraldamisel ning mitmetes muudes tegevustes. Tallinna linnavalitsus korraldas vastuvõtu raekojas.
Konverents pälvis väga kõrge hinnangu, eriliselt märgiti ära just Eesti kurtide organiseerimistööd ning koguduseliikmete aktiivset osalemist. Hilisematel konverentsidel sellist taset saavutatud polegi. Koguduseliikmetele oli niisugune rahvusvaheline tunnustus suureks auks ning andis indu edaspidiseks.
2001 jaanuaris said mõned koguduseliikmed kutse osaleda Stockholmis viipekeelse Markuse evangeeliumi esitlusel. Pidulikul jumalateenistusel viibis ka kuninganna Silvia ning teenistusel kogutud korjandus läks Eesti Piibliseltsile Piibli viipekeelde tõlkimise toetuseks. Sellel teenistusel juhtus üsna koomiline seik, kui kuningannale ei ulatatud korjanduskotti ja ta seda häälekalt nõudis.
2001 sügisel oli väikesel koguduseliikmete grupil võimalus Saksa Evangeelse Kiriku kutsel osaleda kurtide kirikupäevadel Frankfurdis ja Bielefeldis, paraku sealt pikemat koostööd ei arenenud.
Rahvusvaheline tunnustus lisas usku oma võimetesse ning andis julguse uuesti taotleda konsistooriumilt iseseisva koguduse staatust. Paraku oli ka seekord vastus eitav ning see tekitas hämmastust, seda enam et ka majanduslikult oli kogudus sel perioodil üsna heal järjel.
Kurvastas nimelt see, et just oma kodumaa kirik kahtleb kurtide võimekuses. Ilmselt olid vanad mõttemallid, mille kohaselt erivajadustega inimeste eest tuleb hoolt kanda ning nende eest põhimõttelised küsimused ise ära otsustada, veel üsna tugevad. Sellel ajal polnud ka viipekeel Eestis veel riiklikult tunnustatud, et oleks võinud sellele toetuda.

Koguduse tänapäev
Viipekeelne töö on käesolevaks ajaks jäänud täielikult Tallinna Püha Vaimu koguduse kanda. Sakariase osakoguduses on kirjas 130 liiget, liikmeannetuse tasus 2015. aastal 30 inimest, jumalateenistustel käivad nendest pidevalt pooled.
Ülejäänute side kogudusega on nõrgenenud, mõnel ka katkenud. Üks põhjus on selles, et suur osa koguduseliikmetest elab väljaspool Tallinna, mujal aga viipekeelset tööd ei ole, isegi mitte tõlgi vahendusel. Aastate jooksul on igavikuteele läinud mitmed algusaegade aktiivsed osalejad ning ka seetõttu väheneb pidevate kirikuskäijate arv.
(Järgneb.)
Tiiu Hermat