Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

ROMAN TOI 105 Teine kummardus 1.osa

/ Autor: / Rubriik: Järjejutt, Portreelood / Number:  /


Pärast 45aastast vaheaega sai Roman Toi külastada taas sünnimaad. 2. oktoobril 1989. aastal istuvad perekond Salumaade kodus kohvilauas Ants Toi (vasakult), Roman Toi, Jaak Salumäe, Olev Oja ja Anne-Mai Salumäe. erakogu

1.

Selle järel, kui Torontos olime Andres Tauliga käed löönud ja ühise lauluraamatu töö ametlikult ette võtnud, asus Roman Toi veelgi hoogsamalt kaasa lööma omas valdkonnas, muusika alal, nähes esimese möödapääsmatu vajadusena VIISIRAAMATU väljaandmise ettevalmistust. Et ta selle juurde erilise hoo ja uue energiaga asus, sellest annab tunnistust tema kiri, mis kirjutatud kohe mu Torontost lahkumise järel. Ühtlasi on see tõestuseks ja kinnituseks, kui süstemaatiliselt Roman Toi kogu protsessile lähenes.

Juuli 15, 1989

Siinsamas, Sulle koduses 18 Valentine Drive’is

Armas Jaak Salumäe,

nägime, kuidas see Finnair tolmutas taeva all ida poole, aga just üle meie maja. Noh, et oskasime arvata, millal lahkute Toronto lennuväljalt.

Aga selleks ajaks, kui olite jõudnud juba Helsingisse, olime Vaikiga lõpetanud Lauluraamatu VIISIDE tähestikku seadmise töö. See oli meie aja järele nii kesköö paiku.

Meie VIISIRAAMATU sisukord ulatab 220-ne viisini.

Ja, Vaikiga analüüsisime kõik valitud laulud läbi ja viise sai circa 220! Ainult!

Ja nüüd Sa näed, kuipalju laule ikka ühe sama viisiga lauldakse:

Järgneb loetelu, milles on 15 laulu pealkirjad ja nende järel number, mitu korda seda viisi lauluraamatus kasutatakse.

Seejärel maestro jätkab veel oma väikest uurimust, näidates ära, kui intensiivselt ühte ja sama lauluviisi kasutatakse erinevate laulude puhul. Siin vaid paar näidet: 

19 korda esineb viis, mida vajatakse 2 korda

 11     „          „         „          „            „           3 korda 

jne. 

Aga siis ma hakkasin kasutama aritmeetikat. Selgus, et Lauluraamatu 330 sõna kaetakse 70-ne viisiga, mis on 1/3 kogu Viisiraamatu mahust. Aga 2/3 kogu Viisiraamatu mahust, või 150 viisi läheb tarvis, et katta laule, mis esinevad „omal viisil“ ainult ÜKS KORD. Siin kuskil hakkab minu kui endise finantspresidendi saba sirgu lööma. Proportsioon on väga viltu.

Kaks kolmandikku Viisiraamatu kulu katab ühe kolmandiku Lauluraamatu laule.

Mis tähendab seda, et VIISIRAAMATU ökonoomia valguses vahest on soovitav need laulud, mis oma viisiga AINULT ÜKS KORD esinevad – veelkord läbi vaadata ja võibolla mõni veelgi hoopis mängust välja jätta.

Ma ei räägi sisust, räägin kuludest.

Jutuks oli ju „katsekakk“ nagu nii või nigunaa, või kuidas õige eesti keel peaks olema.

Ja nüüd tõsine palve. Lisan siia juurde veel eraldi nimekirja. Selles leiduvad laulud, millede kohta minul on märge, et viisid tulevad veel Eestist. Neid on meil LAULURAAMATU trükkitoimetamise protsessis KOHE tarvis. Palun.

Ja teine tõsine palve.

Enne kui Johannes Põllu materjal siia teele tuleb, võiks toimuda järgmist: 

1. Järsku leidub neis viise, mida me uues Lauluraamatus ei vajagi. 

2. Need, mida ikkagi vajaksime: 

a. ehk prof. Lepnurm vaatab need veelkordselt läbi või siis Siimeriga koos ja 

b. kui leidub seadeid, millised nad kiidavad heaks, saaksime siia ainult informatsiooni – sest loodetavasti läheb seal graafika-töö ka kohe lahti.

Muidugi, ma eeldan, et vahepeal oleme saanud kõik Johannese töö koopiad, kasvõi oma uudishimu rahuldamiseks. Samuti annaks need koopiad nagu hingerahu, kui siis sealt tuleb info, et need ja need võiks kohe minna graafikasse.

(Järgneb.)

Jaak Salumäe