Naised reformatsiooni valguses 4. osa

4.

Katharina Schütz Zell

Reformatsioon seondub sageli ennekõike kolme silmapaistva isikuga: Martin Lutheri, Johan Calivini ja Ulrich Zwingliga. Samas tegutses nende kõrval märkimisväärne hulk õpetatud mehi ja ka naisi, kes reformatsiooni levimisele kaasa aitasid ja Euroopa eri piirkondades ellu viisid. Käesolev kirjutiste seeria keskendub reformatsiooniaja tähelepanuväärsetele naistele ning eelmises kolmes osas keskendusime Martin Lutheri abikaasale Katharina Lutherile.
Katharina Lutheri kõrval oli üks tema kaasaegseid ja märkimisväärseid reformatsiooniga seotud naisi Katharina Schütz Zell, kes tegutses oma abikaasa Mathias (Matthäus) Zelli kaastöölisena Strasbourgis. Linnas, kus ta 1497. aastal Elisabeth Gersteri ja Jacob Schützi perre viienda lapsena sündis. Schützide 10-lapseline pere oli arvatavasti üks Strasbourgi keskklassi peredest. Schützid pühendasid suure osa oma varandusest laste koolitamisele ning ka Katharina sai oma aja kohta eeskujuliku hariduse. Reformaatorlike ideedega tutvus Katharina pastor Mathias Zelli kaudu, kes 1518. aastal sai Strasbourgi püha Laurentsiuse katedraali vaimulikuks ning 1521. aastal hakkas jutlustama reformaatorlike ideede vaimus.
3. detsembri 1523 kell 6 hommikul laulatati pastor Mathias Zelli ja temast 20 aastat noorema koguduseliikme Katharina abielu. See abielu oli reformatsiooni kontekstis ajalooline, kuna oli üks esimesi teadaolevaid protestantlikke abielusid (olgu võrdluseks öeldud, et Martin Lutheri ja Katharina von Bora abielu sõlmiti kaks aastat hiljem). Abielu käsitles Katharina kui kutsumust, olles veendunud, et talle on määratud Zelliga abielluda. Selle liidu kohta on ta öelnud, et tema ja Mathias olid üks hing ja üks ihu ning neid ei sidunud ühte mitte hõbe ja kuld, vaid neil mõlemal oli silme ees midagi kõrgemat – Kristus ise. Zellide abiellumine oli julge ja otsustav samm mõlemale abikaasale, kuna sellega eirati kanoonilist õigust.
Zellide esiklaps sündis 1526. aastal, kuid suri juba veebruaris 1527. Allikate kohaselt olevat see mõlemas vanemas põhjustanud piiritut leina ja kaotusvalu. 1531. aastal sündis perre teine laps, kuid temagi suri juba 1533. aastal. Katharina, kes leinas ka oma lahkunud ema, suunas oma südamevalu teenimisele, pühakirja ja teoloogia uurimisele ning kirjutamisele.
Katharina kui kristliku mõtleja ja autori esimene avaldatud kirjutis ilmus 1524. aastal. Selles kaitses ta vaimulike abielu, mis ei olnud aga pelgalt süüdistuste tõrjumine tema ja Zelli abiellumise aadressil, vaid laiem vaade vaimulike abielu temaatikale. Katharina toonitas, et argumendid, mis väidavad vaimulike abielude vastu, ei põhine pühakirjal. Sellele kirjutisele järgnesid veel mitmed teised 34 aasta jooksul. Pamfletid, mille kaudu Katharina oma seisukohti väljendas, olid reformatsiooni leviku seisukohast keskse tähtsusega. Avalikkuses arvukalt ja kiiresti levivate pamflettideta ei oleks reformatsiooni levik olnud nii kiire ja tõhus.
Lisaks pidas Katharina kirjavahetust mitmete juhtivate teoloogidega, mh Martin Lutheriga, kuid nende puhul ei saa rääkida regulaarsest kirjavahetusest. Samuti oli Luther Katharina Zelli kirjutistega tuttav. Teadaolevalt kohtusid nad ka mõnel korral. Kirjalik teade on 1538. aastal toimunud kokkusaamisest, mil Katharina osales abikaasaga Lutherite juures toimunud kohtumisel, kus käsitleti armulauaõpetusega seonduvat.
Märkimisväärne oli Katharina tegevus protestantlike põgenike vastuvõtmisel ja majutamisel. 1524. aastal põgenesid 150 meest Kenzingenist Strasbourgi ning neist 80 said peavarju Zellide juures. Kui Saksa talurahvasõja päevil (1524–1526) pages Strasbourgi tuhandeid inimesi, võttis nende eest hoolitsemine märkimisväärse osa Katharina ajast.

(Järgneb.)

Kristel Engman, vikaarõpetaja

Pildigalerii: