Kurat kardab muusikat ja Jumala sõna

Alustas tööd Kirikumuusika Sekretariaat, 10. sünnipäeva pidas ülikooli koguduse Eesti pihtkond, konservatooriumis oli pereheitmine – need ja veel palju teisi sündmusi mahtus 1931. aasta maikuus kiriku muusikaellu.
1. mail alustas tegevust Kirikumuusika Sekretariaat. Selle esimeheks valiti prof August Topman, abiks praost Grünberg. Jooksva töö paremaks laabumiseks valiti alaline sekretär. Sellele kohale sai köster August Siiak, tema abiks köster Karl Tuvikene.
Pandi paika töökava: elustada vaimulikku muusikat, õhutada koraalipühade, vaimulike laulupäevade ja kontsertjumalateenistuste korraldamist, luua sidemeid heliloojatega, kirjastada vaimulikku muusikat, korraldada igal aastal köstrite ja organistide kursusi.
Üks tähtsamaid ülesandeid oli välja anda uus koraaliraamat. Praegune Pun­schel sisaldas 300 viisi, millest suurem osa meil tundmatud ja mille sõnugi lauluraamatus polnud. Samas olnuks mõttekas lisada sinna mõned meil populaarsed laulud nagu «Et tulge, oh lapsed», «Neil karjastel väljal» ja «Kui armsast jõulupuu siin hiilgab».
Kirikumuusika Sekretariaadi loomisega lõpetas oma tegevuse liturgilise komisjoni muusika sektsioon, mille materjalid anti üle sekretariaadile. Sekretariaadi koosolekul 20. mail võeti agenda muusikaline osa lõplikul kujul vastu. 9. juunil taheti selle järgi talitada Tallinna Jaani kirikus aset leidval jumalateenistusel.
Rõõmustav oli seegi, et ülikooli koguduse Eesti pihtkond ning Tallinna Jaani, Helme ja Põltsamaa kogudused olid juba sekretariaati toetanud rahaga.
Eesti pihtkond pidas sünnipäeva
Ülikooli koguduse Eesti pihtkond sai kümneaastaseks. Kogudus – muidugi saksakeelne – oli asutatud 2. detsembril 1855, kirik pühitseti 12. veebruaril 1860, esimese eestikeelse jutluse ütles H. B. Rahamägi 6. veebruaril 1921. See aga tähendas, et oli tekkinud vajadus eestikeelse pihtkonna järele.
Eestikeelse pihtkonna asutamiskoosolek peeti 8. mail 1921. Liitujaid oli esialgu 132, kuid 1930. aastaks oli liikmete arv kasvanud 802ni. Aastatel 1921–1930 oli nõukogu esimees prof dr Peeter Põld, pärast tema surma prof Jüri Uluots. Lastejumalateenistustega alustati 1922. aastal.
Muidugi pöörati ülikooli kirikus suurt tähelepanu muusikale. Ütles ju Luthergi, et kurat kardab muusikat samamoodi kui Jumala sõna. Koor asutati aastal 1924. Selle juhatamise võttis enda peale hr Valk, kes tegi seda tööd tasuta. Kirikumuusika paremaks edendamiseks loodi koori baasil 1927. aastal lauluselts Cantate Domino, mida 1931. aastal juhatas Alfred Karafin. Segakoori kõrval tegutses stud. theol. Hugo Pärna käe all sajaliikmeline lastekoor. Oli pandud alus ka puhkpilliorkestrile.
Ülikooli vastne kirikukoor esines esimest korda kodukirikus 17. juunil 1924 usupuhastuse 400. aastapäeva ja V kirikupäeva puhul. Koraalide kõrval olid ajapikku lisandunud repertuaari suurvormid: Haydni «Loomine», Händeli «Simson», Cherubini «Reekviem», Lätte «Rändaja ja tähed».
10. mai päikesepaisteline ja rõõmsameelne hommik lõi sobiva fooni ülikooli Eesti pihtkonna 10. aastapäeva tähistamisele. Pühaliku jumalateenistuse avas Cantate Domino lauluga «Oh anna tuhat keelt Sa mulle». Tervituskõne pidas piiskop J. Kukk.
Koguduse õpetaja H. B. Rahamägi sai pihtkonnalt kullast, sõpradelt hõbedase rinnaristi. Rahamägi pidas ka jutluse, algliturgia ja patutalituse tegi abiõpetaja A. Pähn. Muusika eest hoolitsesid koguduse liige laulja Alice Kopli-Wiegand ja Cantate Domino segakoor. Pidustused jätkusid perekonnaõhtuga, kus peeti kõnesid ning kõlasid soolo- ja koorilaulud, esines ka tertsett laul-viiul-klaver.
«Mis tänapäeva inimestel viga elada, neil isegi kirik tuleb koju kätte. Vajuta nuppu ja pastor kõneleb sulle su oma toanurgast, mängib orel ja laulab kogudus,» hõisati jumalateenistuste raadioülekandeid silmas pidades. Teretulnud olid need eriti kaugemates maakohtades, kus koguneti raadiot omavatesse taludesse jumalateenistusi kuulama. Alates 24. märtsist 1929 tehti selliseid ülekandeid ka ülikooli kirikust.
Lõpetas VII lend
17. mail oli Estonia kontserdisaalis Tallinna Konservatooriumi VII lennu lõpuaktus. Kirikumuusikudki said siit täiendust: oreli- ja kompositsiooni eriala lõpetas Hilarius Sakaria (Hillar Saha), oreli alal Oskar Valker (Valkner), eksternina jättis õpingud seljataha nii kompositsiooni kui ka oreli alal Alfred Karafin (Karindi).
Muide, sel kevadel lõpetasid konservatooriumi ka Eri Klasi isa ja ema – Eduard Klas-Glas tšello- ja Anna Gurevitsch klaveri erialal, ning Gustav Ernesaks keskkooli laulu- ja muusikaõpetajana.
Mati Märtin
(Järgneb.)