Euroreferendumi usulistest aspektidest 2. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)

Viimane tõdemus suunaski mõningaid kristlasi küsima, kas on üldse võimalik, et Jumala tahe selles ilmalikus valdkonnas selgesti avalduks? EEKBL avalikus listis puhkenud internetidiskussioonis joonistusid taas välja äsja kirjeldatud alternatiivid, seekord aga jõulisemal ja utreeritumal moel. Arusaam, et tegu on sekulaarse otsusega, esitati kommentaaris ülaltsiteeritud juhtkirjale:
See palve oli hea. Kui Kõigevägevam meid ei aita, siis ei suuda seda teha ka 17 euroopa liitu. Aga samas … Keerukamate küsimuste puhul nagu euroopa liit, nõukogude liit, eesti kabeliit, inimeste ja loomade liit, planeedi marss liit planeediga maa jt võimalike ja võimatute liitude puhul visatakse … koheselt kõpsti põlved maha ja ollakse õigeusklik. Arvan, et kui Issand andis inimesele mõistuse, siis lõi ta ka peaaegu kõik võimalused selle kasutamiseks. Oma tuleviku peame ise valima, mingi vabadus selleks ju on. Kuna Piiblis on kirjas, et Jumal on seesama eile-täna-igavesti, siis on päris kindel, et ta on kohal ka 14. septembril, kuid Ta ei hääleta. Kahjuks.
Ja vastus:
Mina küll arvan, et hääletab. Sest uus leping on ju «Kristus meie sees» – «Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus,» ütleb Gl 2:20. … Minu eesmärk on lasta Kristusel elada minus (Tema peab kasvama, mina kahanema) ning ma loodan, et ka selle «tulise» otsuse puhul annab Püha Vaim mulle veendumuse, kumbasse kastikesse risti tegemine on igaviku seisukohalt, samuti lunastustöö, aga ka meie rahva ja riigi seisukohalt õigem käik.
Toodud näidetest näeme, et siinkohal on tegemist kahe erineva usulise elukäsitlusega. Kärdla Baptistikoguduse pastor Erki Tamm summeeris need oma e-kirjas:
Kogu diskussioonist kumab läbi kaks erinevat teoloogilist lähenemist (poliitikast ma ei räägigi). Lihtsustatult jagaksin suhtumised kaheks: 1) Usu Jumalat, õpi tema tahtmist (elamisprintsiibid, väärtushinnangud) ta sõnast tundma, lase Pühal Vaimul oma tundeid, mõtteid ja tahet pühitseda ning ela ning otsusta selle põhjal. Need inimesed usuvad, et Jumal on neile mõistuse ja teised meeleorganid andnud kasutamiseks ja oma elu korraldamiseks! Nii elades ja tegutsedes usuvad nad, et teostubki «Jumala tahtmine» nende elus.
2) Teist teoloogiat esindavad inimesed aga ütlevad, et usu Jumalat, aga mitte oma silmi (mida näed), kõrvu (mida kuuled) ja mõistust (mida tead) (teatud reservatsioonidega)! Kõik see, mida inimesed (teisitimõtlejad) räägivad, võib olla saatana pettus ja sa võid sellesse langeda, kui laskud nendega arutellu. Ainus inimesele antud «kanal», mida usaldada võib, on tunnetus, mille kaudu Jumal ennast otse ilmutab. Jumala tahte täitmiseks tuleb teada saada, mis Jumal on juba otsustanud ja siis seda teha.
Piibli kasutamise mudelid
Kristlik mõte on Piibli alustekstiga lahutamatult ühte põimunud, olgu siis tegu otseste viidete või kaudsemate mõjudega. Kui tulla siit küsimuse juurde, kas pühakiri aitab kristlasel neis asjus otsust langetada, siis rakendati siin erinevaid lugemisstrateegiaid.
Üldistatult on võimalik kirjeldada kolme põhimudelit. Tuleb kohe märkida, et need kolm mudelit leidsid mitmel juhul rakendust ühe ja sama kristlase poolt, need on pigem seotud lahendatava probleemi ja situatsiooniga kui konkreetse inimesega. Ometi võib öelda, et oli kristlasi, kelle puhul üks neist kolmest oli selgesti eeliskasutatud mudeliks.
1. Esimene neist sai ilmsiks viimati esitatud näidete puhul. Ehkki osapoolte arusaamad on teineteisele radikaalselt vastanduvad, rakendavad nad siiski mõlemad sarnast piiblilugemise strateegiat. Viidatavad ja vihjatavad kirjakohad täidavad sisuliselt vaid juba varem väljakujunenud, Piibliga seotud maailmavaate illustratsiooni rolli. Pühakirja roll on siin passiivne. Otsest abi sellest raamatust ei ole.
2. Teine mudel oli seevastu otseselt käitumuslik ja hõlmab vahetult neid, kelle jaoks hääletus referendumil oli usuline otsus. Jumal juhatab inimest tema valikutes, tehes seda aga viisil, millest Piiblis juttu on. Siinne mudel rakendus praktikasse kõige ilmekamalt nende kristlaste puhul, kes kogu ühiskonda hõlmanud eurodebati käigus oma sisimas kõhklema jäid, teadmata, kas hääletada poolt või vastu. Oli kristlasi, kes lahendasid asja «piibellikult» kulli ja kirja visates. See oli võimalus isiklikust otsustamisest hoiduda ja anda asi «Jumala kätte». Säärane käitumisviis tekitas omakorda liitumisküsimust tõsiselt võtvates inimestes (nii EL pooldajate kui ka euroskeptikute seas) pahameelt.
20. augustist alates hakati Eesti kogudustes levitama Silver Koidu prohvetlikku unenägu. Selles unenäos joonistusid välja paralleelid Egiptusest välja rännanud, kõrbeteekonnal oleva iisraeli ja eesti rahva praeguse olukorra vahel. Muu hulgas on Eesti kristlaskond, kes kõhkleb, kas valida EL või mitte, sarnane neile maakuulajatele, kes olid tagasi tulnud tõotatud maalt ja olid lahkmeeles, kas sinna tasub minna või ei. Unenägu kordus kaks korda ja lõppes prohvetliku üleskutsega valida vähemuse (st euroskeptikute) tee, sest see on Jumala tungiv tahe.
(Järgneb.)
Ain Riistan ja Lea Altnurme