Eestluse idee võimalikkusest 1. osa

1.

Kord ütles Jeesus oma jüngritele: «Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.» Nende sõnadega pani Jee­sus aluse kristluse globaalsele doktriinile. Usureformaator Martin Lutheri elu oli võitlus puhta, Piiblil rajaneva usu ees – sola fide, sola scriptura –, mille nimel ta oli valmis minema kasvõi tuleriidale.
Martin Luther King unistas – I have a Dream – mustanahaliste võrdsetest õigustest valgetega Ameerika Ühendriikides, mida ta endas kandis ja mille nimel ta elas, võitles ja lõpuks ka suri. Mahatma Gandhi ideeks oli satyagraha – andumus tõele kui vägivallatu protestiliikumine Inglise koloniaalvõimu vastu Indias.
Natsionaalsotsialismi ideeks oli aaria rassi puhtus ja üleolek teistest rassidest: Deutschland, Deutschland überalles! Sotsialismiaja idee oli trükitud iga ajalehe esikülje ülaserva: «Kõigi maade proletaarlased, ühinege!», et kehtestada maailmarevolutsiooni tulemusena kogu maailmas kommunistlik ühiskonnakord.
Ameerika Ühendriikide idee on trükitud ühedollarilisele rahatähele – novus ordo seclorum. See on Uus Maailmakord. Vene Föderatsiooni ideeks on taastada õigeusu kirikul rajanev Püha Venemaa – Svjataja Rusj. Theodor Herzli poliitilise sionismi ideeks oli Iisraeli riik ehk Iisraeli maa – Eretz Israel.
Kas eestlusel kui rahvusel on oma idee? On selle omamine võimalik, nagu see oli ja on võimalik suurte isiksuste ja riikide puhul?

Natsionalism ja natsionaalne idee
Natsionalism ehk rahvuslus on samast rahvusest inimeste ühtekuuluvustunne, mille eesmärgiks on säilitada rahvus ehk etnos, tema keel ja kultuur. Natsionalism tähendab andumust oma rahvusele, tema huvide silmaspidamist ja nende eest seismist, rahvusliku ühtsuse ja sõltumatuse kaitsmist.
Anthony Smithi natsionalismi põhidoktriin koosneb seitsmest punktist. 1. Rahvused on inimkonna «loomulik» jaotus. 2. Iga rahvus on unikaalne. 3. Rahvus on poliitilise legitiimsuse allikas. 4. Vabaduse ja eneseteostuse saavutamiseks peavad inimesed identifitseeruma rahvusena. 5. Rahvused vajavad omaenda riiki. 6. Lojaalsus rahvusriigi suhtes on tõeline igipõline lojaalsus. 7. Rahvusriiki tugevdades saab maailm vabaks ja harmooniliseks. (Mark N. Hagopian 1993)
Natsionalism võib hüpertrofeeruda neil puhkudel, kui etnos tajub väliskeskkonnast lähtuvat ohtu, mis ähvardab tema terviklikkust, ta eluruumi, ta keele ja kultuuri püsivust. Nii ongi natsionalismi üheks iseloomulikumaks tunnuseks etnost rünnata püüdva välisvaenlase olemasolu konstateerimine.
Natsionaalne idee on seotud antud etnose eksistentsi probleemiga ja omab alati religioosset aspekti, kuna usk on võimas rahvust konsolideeriv faktor. Rahvuse eksistents seostatakse Jumala tahtega selle rahvuse suhtes. Natsiooni ideeks pole seega mitte see, mida tema ise endast mõtleb ja mida ta kavatseb, vaid see, mida Jumal temast mõtleb ja mida Jumal temaga teha kavatseb. Igale rahvusele on omane temale Jumalalt antud rahvuse alalhoiu instinkt, nii nagu see on omane ka igale inimesele. Rahvuse püsimine ajaloos oleneb seega suuresti sellest, kuivõrd antud natsiooni kultuur teenib Jumalat, sest ilma religioonita pole ka kultuuri.
Juudi rahva natsionaal­seks ideeks on postulaat nende väljavalitusest Jumala poolt, nii nagu see on sõnastatud Vanas Testamendis: «Sest sa oled Jehoovale, oma Jumalale pühitsetud rahvas; Jehoova, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on!» Siin on natsionaalse ideega seotud messianismi idee juudi rahva väljavalitusest Jumala poolt tema eriliseks rolliks inimkonna ajaloos.
Samasugust messianismi ideed – proletaarset messianismi kandis endas hiljutine sotsialistlik ühiskond Venemaal, kes nägi kogu maailma rahvaste helget tulevikku kommunistlikus ühiskonnakorras. Postsotsialistliku Venemaa õigeusu kirikus on populaarne kunagine idee õigeusu messianismist, mille sisuks on vene rahvus kui ainus õige kristliku usu hoidja maailmas õigeusu kiriku näol.
Kui pidada silmas ülaltoodud näiteid, siis vaid need ideed olid elujõulised, mis tuginesid usule (Mahatma Gandhi puhul oli selleks hinduism). Seevastu rassismile rajatud antireligioossel natsionaalsotsialistlikul ideel ja ateistlikul materialismil põhineval ülemaailmse kommunismi ideel vajalik elujõud puudus.
(Järgneb.)
Jüri Raudsepp