Avasüli Ameerikas, 7.

Õpetaja Rudolf Reinaru (1911 Eestis – 1992 USA)
kirjutab oma mälestustes, et Rõuge koguduse õpetajana pidasid nad Theodor
Tallmeistriga Munamäe jalamil rahvuslikku jumalateenistust, kus Tallmeister
öelnud, et kui Looja peaks tükeldama maakera, siis igal tükil leidub vähemalt
üks eestlane. Ehk kui meie rahva peaks laiali pillutama, siis vähemalt mõni
eestlane leidub igas maailmajaos.

Ehitati oma pühakoda

Nii see just pärast 1944. aasta põgenemist juhtuski. Kuhu
iganes eestlaste kogukonda mõni kirikuõpetaja sattus, algas ka
jumalateenistuste pidamine ja ametitalituste toimetamine, hiljem koguduste või
siis kuulutuspunktide loomine.

Peamiselt kanafarmides töötanud Ameerika idarannikule New
Jersey osariigi Lakewoodi ümbrusesse sattunud eestlased panid oma kogudusele
alguse 28. novembril 1948. aastal. 
Rudolf Reinaru  kutsus kogudus
oma õpetajaks 21. oktoobril 1956. aastal. Alalise õpetaja saamine julgustas
kogudust oma kirikut ehitama. Ja nii ostetigi aasta hiljem kaks kõrvutiasuvat
krunti – ehitus võis alata.

Ehituse heaks algas aktiivne rahakogumine ja paljud
koguduseliikmed panustasid oma töö ja aja pühakoja valmimisse. Tööd algasid
1962. aastal, nurgakivi pandi järgmisel aastal ja 1964. aasta 21. juunist
toimuvad Lakewoodi Pühavaimu koguduse jumalateenistused oma pühakojas igal
pühapäeval.

Kohapeal valminud altaripilt

Lakewoodi kiriku altaripilt on kui eestlaste elu lugu, mille
üle Jeesuse hoidvad käed.

Pallase kooliga kunstnik Endel Kõksi maalitud altaripildi
kinkisid kogudusele Leo Haus ja Harry Must 1973. aastal. Viimase juures
Lakewoodis kunstnik ka töö tegemise ajal elas. Vabariigi aastapäeva teenistusel
pidas õpetaja kolonel Mihkel (Michael) Viise 
altarimaali avamise talituse, maali pühitses sama aasta aprillis
peapiiskop Konrad Veem.

Koguduse õpetajaks on 1987. aastast Thomas Vaga, kelle sõnul
olnud altaripildi eskiis tunduvalt punasem, sest see olnud kunstniku
lemmikvärv. Eestlased põlgasid liiga palju punast ära ja nii pidi kunstnik
kolmes eraldiseisvas osas maalitud suuremõõtmelise pildi minoorsemates toonides
tegema. Tervikut nägi ka Endel Kõks esimest korda siis, kui maal üles seati.

Arhiiv on hoiul

1971. aastal ehitati kiriku juurde Eesti Arhiivi hoone, mis
tänaseks on muutunud arvestatavaks uurimisallikaks, sisaldades endas näiteks
kartoteegi 55 000 põgeniku kohta, trükiväljaandeid, raamatuid,
organisatsioonide dokumente, hinnalisi maale, 
au- ja rinnamärke, sõlgi (mõni neist on valmistatud põgenikelaagris
alumiiniumist).

Thomas Vaga hoolitseb asejuhatajana eestlaste arhiivi
säilimise eest. Eestlaste arhiiv on hiljuti saanud Minnesota ülikooli juures
asuva immigratsiooni ajaloo uurimise keskuse üheks osaks. Thomas Vaga sõnul on
ülikool palganud inimesi materjale katalogiseerima.

Eestlased Ameerika Ühendriikides tahavad oma ajalugu hoida
enda juures ega ole valmis midagi Eestile loovutama, sest Minnesotal on
suurepärased ja ajakohased hoidlad, materjali sündmuskoht on Ameerikas ja olles
osa suuremast uurimiskeskusest, on arhiivimaterjalidel ka suurem kasutegur  ja levik.

Kahetsusväärne on see, et mõnikord läheb siiski väga
väärtuslikke dokumente prügimäele, kui nende säilitaja sureb ja järglased ei
oska pärandit vääriliselt hinnata.

Kogudused kannavad

Thomas Vaga on 12 kogudust ühendava  territoriaalselt suure USA Esimese
praostkonna praost. Tema teenida on lisaks Lakewoodile kaks korda kuus  New Yorki Pauluse kogudus ja üks kord kuus
Bergen County kogudus. «Lakewoodis on jumalteenistustel kõige rohkem rahvast,»
ütleb Thomas Vaga, kes peab kuus jõudma pidada 7 teenistust erinevates
paikades.

Koguduste tööd hindab praost esmatähtsaks. Omavahel saadakse
kokku sinoditel, mis tavaliselt kestavad kaks päeva. Suure vahemaa tõttu pole
otstarbekas vaid üheks päevaks kokku saada.

Thomas Vaga usub, et eestlaste kogudusi hoiab hääbumast
misjonitöö läbi nooremate inimeste juurdetuleku kogudusse. «Demograafiline
struktuur muutub. Näiteks Lakewoodi ümbruses pole enam vanuseskaalat katvat
inimhulka,» nimetab praost Vaga. «Kui esimese põlvkonna tulijad said
ehitustööd, siis teises põlvkonnas on rohkem haritlasi – arste, advokaate –,
kes lähevad mujale elama, kuna siin pole tööd.»

Ka Thomas Vaga abikaasa Airi on aastaid sõitnud oma kodust
New Yorki, kus ilmub tema toimetamisel ajaleht Vaba Eesti Sõna, mis vahendab
eestlaste elu ja tegemisi Ameerikas, aga toob ära ka Eesti elu. Sügisest on
Airi Vaga otsustanud ameti maha panna, sest on Thomas Vaga sõnul leidnud
inimese, kes tunneb ajakirjandust, siinset elu ja keelt.

Sirje Semm