Avasüli Ameerikas, 3.

«Need on minu kolmandad pulmad sama mehega,» naeris Kersti Dennis
juulikuus oma kodus Las Vegases. August on Kersti ja Marki toonud
kolmeks nädalaks Eestisse. Reedel pühitses koguduse preester nende
abielu Värska õigeusu kirikus. Enne oli abielu kirja pandud Las Vegase
linnavalitsuses ja peetud Ameerika kombe kohased pulmad.«Need on minu kolmandad pulmad sama mehega,» naeris Kersti Dennis
juulikuus oma kodus Las Vegases. August on Kersti ja Marki toonud
kolmeks nädalaks Eestisse. Reedel pühitses koguduse preester nende
abielu Värska õigeusu kirikus. Enne oli abielu kirja pandud Las Vegase
linnavalitsuses ja peetud Ameerika kombe kohased pulmad.
Tants kui elu
Kuus aastat tagasi jättis Kersti tulutoova ameti Eestis ja sõitis
sooviga inglise keelt õppida Ameerikasse. Lapsehoidjaks Las Vegasesse.
See oli tema jaoks ainus legaalne võimalus USAsse pääseda. Pereproua
seatud ahistavad tingimused ja Kersti julgus enda eest seista viisid
selleni, et ühel päeval leidis ta end koos kottidega ukse tagant. Koju
pöördumine oleks olnud tema tahte vastu. Kersti tõestas – eelkõige oma
tugevust ja meelekindlust proovile pannes –, et saab hakkama.
Ta läks õppima, otsis endale töö, peavarju: läbi tuli ajada väga
kasinalt. Leidis endale tantsuõpetaja, kes aitas ta teele, millest on
tänaseks kujunenud Kersti elukutse.
Kersti, artistinimega Amira (vt ka www.amiralasvegas.com) on idamaade
tantsija ja selle tantsu õpetaja, aktiivne jooga harrastaja. «Ma usun,
et kõhutants võib rikastada ning uuendada igas eas ja kehakaalus naise
elu,» usub Kersti, kes on tantsukunsti käinud õpetamas ka Eestis.
Koos kukkede ja kanadega
Kersti oli meie võõrustajaks, kui jõudsime Las Vegasesse. Lootsime
Washingtoni Dullesi lennujaamast startida kell 9 õhtul ja jõuda
südaööks kohaliku aja järgi Las Vegasesse (ajavahe 3 tundi).
Ülekoormatud ja viimseni intensiivse kasutusega lennujaamades on
lendude edasilükkamine siselendudel tavapärane.
Kui sellele lisandub seni vaid maanteedele omane traffic ja tugev
äikesetorm, siis pole õigeaegset lendu oodata mõtet. Aga just nii meil
juhtuski. Õhku saime neljatunnise hilinemisega. Kui me Las Vegases
sügaval südaööl lennukist väljusime, mattusime vähemalt
35–40kraadisesse sumedasse soojusesse.
Koduselt sooja ja reipa naeratusega võttis meid lämbes lennujaamas
vastu paar tundi tagasi esinemise lõpetanud Kersti ja sõidutas oma
koju. «Ärge ehmuge, kui hommikul kuked laulma ja eesel häälitsema
hakkavad,» hoiatas Kersti. «Kunagi asus meie maja, mille Mark kümmekond
aastat tagasi ostis, linnast väljas kõrbes. Siin elasid veel
kolmkümmend aastat tagasi farmerid.»
Orus laiuv miljonilinn Las Vegas on oma piirid ammu endiste farmide
ümber ajanud. Vaid kümmekond minutit autosõitu kulub Kersti ja Marki
kodust kasiinodega ääristatud peatänavale ehk stripile jõudmiseks.
Teekond kanjonisse
Hommikul, kui end tagahoovis pärast nelja unetundi basseinis
värskendame, nopime mõne viinamarjakobara, läheme loeme ka kanad-kuked
üle ning naabrite loomad, kes nädalaks Kerstile toita jäetud.
Magada polnud mahti, sest ees ootas viis tundi sõitu Suurde Kanjonisse.
Kersti auto kannab numbrimärki ESTONIA. «Ehk keegi märkab ja saan
niimoodi teiste siinkandis elavate eestlastega kontakti,» ütleb Kersti,
kel on küll kaks eestlannast tuttavat Las Vegases.
Mööda kuulsat Road 66 sõites jõudsime Las Vegasest 55 km ida poole
jääva Meadi järve äärde, kus asub üks maailma seitsmest ehitusimest,
Hooveri tamm. Colorado jõel vastu Nevada ja Arizona piiri asuv tamm
kogub vett nii nimetatud osariikide kui ka California jaoks. Tammi
ehitamiseks kulus 70 aastat tagasi nii palju betooni, et sellest
piisanuks kiirtee rajamiseks Ameerika idakaldalt läänerannikule.
Kitsas maantee laskub 221 meetri kõrguse tammi vallile mööda musta
vulkaanilise kanjoni järske nõlvu. Tammile pääsu tõkestavad
politseinikud, kes kõik liikuva läbi vaatavad (terrorismioht!)
150 aastat tagasi avastati Lääne-Nevadas hõbeda- ja kullavarud.
Teeäärse kalju küljes ongi ausammas kaevurile, ajalooliselt osariigi
tähtsama ameti kandjale. Tänaseks unustatud elukutse andis aastakümnete
jooksul tööd tuhandetele inimestele.
Eluõnn
Tee aga viib meid järjest kõrgemale ja autos jätkub juttu kauemaks…
Kersti kohtus Markiga ühe kasiino baaris, kuhu ta oli läinud muretunnil
lohutuseks klaverimängu kuulama. Mark tuli oma pianistist sõbrale külla
pärast tööpäeva lõppu O-teatris, kus ta töötab helirežissöörina USA
ühes kuulsaimas show-trupis Cirque du Soleil. Mark ütles Eestis
muusikakooli lõpetanud tütarlapsele, et ta võib tulla tema koju
klaverit mängima…
Neli aastat tagasi käis Mark Eestis Kersti isalt tütre kätt palumas.
Enne seda oli ta Moldovast emigreerunud sõbra abil õppinud selgeks,
kuidas seda vene keeles teha, sest Kersti Piirissaarest pärit isa
mõistab vene keelt kõige paremini.
(Järgneb.)