Vaimulike konverentsil olid hääletusel liturgiauuendused

Hääletuskomisjoni esimees Kristjan Luhamets teeb teatavaks kirikukäsiraamatu eelnõu hääletuse tulemused. Vaimulike konverentsi juhatuse esimees Marko Tiitus ja saalitäis vaimulikke, kes pildile ei mahtunud, kuulavad pingsalt. Foto: Tiit Kuusemaa

Traditsiooniline EELK vaimulike konverents peeti 21.–23. jaanuarini Läänemaal Roostas. Seekord teemal «Õppiv kirik».Konverents oli viimaste aastate rahvarohkemaid: kohal oli üle saja vaimuliku EELK 12 praostkonnast. Sel korral seisis konverentsi ees piiskoplikult nõukogult saadud vastutusrikas ülesanne: anda heakskiit kirikukäsiraamatule.
Iga päev algas armulauaga jumalateenistusega. Eriliselt hingeminev oli Lääne-Harju praostkonna praosti Jüri Vallsalu jutlus õpetajaks olemisest ja järgimisest. (Avaldatud 6. lk.) Akadeemilised ettekanded olid ühtlaselt hea tasemega, seminarid ja õpitoad elava arutelu paigaks. Et kevadisel kirikukogul seisab ees kiriku arengukava vastuvõtmine, arutleti ka sel teemal.
Vaimulikud leidsid, et konverents oli hästi korraldatud. Vaimulike konverentsi juhatus ei olnud midagi juhuse hooleks jätnud – kõik oli läbi mõeldud ja tegevus ohjatud.

Õppida on kõigilt

Õppiv kirik oli läbiv teema kõigil kolmel päeval. Õppida oli nii headelt lektoritelt, seminarides, intervjuudest praostidega kui ka liturgiaeelnõu hääletuse tulemustest.
Teoloogilisest haridusest Eestis kõneles dr Randar Tasmuth ja olukorrast Inglismaal Gordon Oliver Rochesteri piiskopkonnast. Dr Einike Pilli rääkis elukestvast õppest, mag Allan Kährik vaimuliku koolitusest. Töötubades koguti tarkust muusikast (Eerik Jõks, Piret Rips) ja jutlusest (dr Ove Sander) ning videotreeningul sisu ja vormi kooskõlast (Tiia Lister).
Kõiki seminariteemasid ei saa üles lugeda, küll võin nimetada neid, millest ise sain osa võtta. Dr Kaido Soomi juhitud töörühmas õpiti üheskoos jumalateenistust pidama. Seda küll teoreetiliselt, jagades kogemusi, mis koguduses heaks kiidetud.
Kodavere koguduse õpetaja Raigo Ojametsa sõnul oli kogudusele algul võõras, kui eestpalvesse kanti veel sündimata laps, aga peagi tuli taolisi palvesoove juurde. Samuti pandi talle pahaks, kui ta ühel külmal jõuluõhtul jättis jumalateenistuse lõppedes ära traditsioonilise kirikulistega uksel kätlemise. Karula koguduse diakon Enno Tanilas pidas oluliseks kirikuvanemaid, kes noort vaimulikku palju aidata saavad.

Vaimulike talentidest

Kerstin Kase ja Allan Kähriku juhitud seminaris arutleti vaimulike tööülesannete üle. Kui Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann ülesannete nimekirja avas, oli oluline öeldud ja ülestähenduste paber täis kirjutatud. Lisada tuli vaid täpsustusi. Kui mingi osa õpetaja ülesannetest kirja panna, siis need on: jumalateenistusliku elu korraldamine, kantseleitöö, majandusasjade korraldamine, enesetäiendamine ja piiblitundide ettevalmistamine, töötajate leidmine, nõustamine ja koosolekute pidamine, väljaspool kogudust teenimine, kirjutamine, palvetamine, suhtlemine…
Titulaarpraost mag Eenok Haamer lisas lõpuks, et kõige olulisem on inimeseks olemine, ja pidas vajalikuks laiendada koguduses arusaama vaimuliku tööst.
Kahel päeval istusid konverentsi ees praostid ja andsid avameelseid vastuseid praostkonna, haldusreformi, teenistuslepingute, oma tööülesannetega toimetuleku ja pere kohta.
Ilus traditsioon on pidulik õhtusöök, kus meenutati lahkunuid, õnnitleti käesoleva aasta tähtpäevalisi ning veedeti üheskoos meeldivalt aega. Palju aastas neid päevi ikka on, kus vaimulikud omavahel koos saavad olla – seda enam väärtustati üheskoos veedetud kolme päeva.
Paljude jaoks oli meeldivaks üllatuseks praost Urmas Nageli ja õigeusu kiriku preestri Sakarias Lepiku esinemine – kui vähe me ikka teame, millised talendid kelleski varjul on! Arvati, et võiks edaspidigi kuulata ja vaadata, millega keegi vaimulikest tegeleb.
Pikas ja põhjalikus lauakõnes rääkis praost emeeritus Paul Saar (88), kel kirikuteenistuses saab sel aastal täis 60 aastat, imelisest Jumala hoidmisest, mis on lubanud tal kõigist katsumustest läbi tulla.

Kirikukäsiraamat ei kogunud vajalikku häältearvu

Teise päeva olulisim tegu oli uue kirikukäsiraamatu heakskiitmise hääletamine.
Kuigi piiskoplik nõukogu on teinud kompromissi ja lubanud 16. oktoobri 2007 otsusega kasutada E.E.L.K. agendas (nn vana korra järgi jumalateenistuste pidamine; ilmunud 1951. aastal Uppsalas, kordusväljaanded 1979 ja 1994) sisalduvat jumalateenistuste ja talituste korda alates kirikukäsiraamatu kehtestamisest kirikukogu poolt, ei saanud uus kirikukäsiraamat vaimulike konverentsil vajalikku arvu hääli.
Uue käsiraamatu kasutuselevõtmist toetas 82st hääletamisõigust omanud vaimulikust 47, vastu oli 35. Kuna vaja olnuks vähemalt 2/3 hääletamisest osavõtnute toetust, ei leidnud eelnõu heakskiitmist.
Suurem poolthäälte hulk lubab tunnustada piiskopliku nõukogu juures töötava liturgiakomisjoni pea 15 aasta pikkust tööd. Kogu käsiraamatu koostamise protsessi ei saa siiski lõpetatuks lugeda. Nüüd on piiskopliku nõukogu käes otsustusõigus, kuidas litur-giauuendusega edasi minna.
Pühapäeviti toimuvad kirikutes jumalateenistused nii nagu ennegi: kus vana, kus uue korra järgi. Ametlikult heaks kiidetud käsiraamatuni tuleb veel kasvada ja õppida ning edendada koosmeelt. Edasi minna aga tuleb, sest pikk tee on käidud.

Uuel tasandil

Seekord ei olnud konverentsil Soome pastorite liitu, aga tervitusi Ingeri kirikust ja piiskop Aarre Kuukauppilt tõi õpetaja Juhani Pörsti Peterburist Maria kirikust.
Vaimulike konverents valis EELK kirikukogu saadikuiks Tartu ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse assistendi, Tübingeni ülikooli evangeelse usuteaduskonna doktorandi Thomas-Andreas Põderi ja Usuteaduse Instituudi rektori Randar Tasmuthi.
EELK arengukava tutvustades ütles projektijuht Juhani Jaeger, Tartu Jaani koguduse juhatuse esimees, et selle läbivaks teemaks on kiriku sidusus. Arengukava eelnõu on leitav EELK kodulehelt Intranetis ja veel veebruarikuu esimestel päevadel saab teha parandusi. «Hoiduda tuleb süüdistavas vormis näpuvibutustest, sest tegemist on lõppdokumendiga, mis kevadisel kirikukogul vastuvõtmisele läheb,» selgitas Juhani Jaeger.
Vaimulike arvates on konverentsid saavutanud kvalitatiivselt uue tasandi. Valga koguduse õpetaja mag Heino Nurk on kirikutööl olnud 27 aastat (ordineeritud 25), neist kümmekond viibis ta Eestist eemal. Pikaajalised kogemused lubavad tal öelda, et tänavune konverents oli suurepärane näide meie kiriku aeglasest, ent kindlast kasvamisest. Lisaks osavõtjate arvu rekordile ilmnes selgelt ka vaimulike jõudsalt kasvanud tahe ja valmidus koos töötada. Väga kosutav oli tõdeda, et oleme jõudnud võimeni üksteist kuulata ja erimeelsusi tunnustada. Kiriku ühtsus ei ole arvamuste ühetaolisuses, vaid tema erinevate liikmete, vaimulike ja nende rühmituste koostöövõimes.
Selle olemasolust andis tunnistust kogu konverents, mida kroonis vaibumatuna tundunud aplaus peapiiskopile kõigi osavõtjate poolt.

Sirje Semm