Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 1. osa

Ettekanne konverentsil „Keila kogudus 800“ 14. septembril 2019 Keila kultuurikeskuses

1.

Sissejuhatus
Sada aastat tagasi, 12. septembril 1919. a valiti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimeseks piiskopiks Keila koguduse õpetaja Jakob Kukk. Seetõttu on mul eriliselt hea meel mõne sõnaga meenutada vaimulikku, kelle esimeseks ülesandeks piiskopina sai rajada EELK kui vaba rahvakirik. Ma küll ei tea, kas ma kuulun Eestis tuntud ajaloolaste hulka nagu Harju Elu tänase konverentsi ettekandjaid tutvustas¹, kuid ehk siiski on mul sel teemal midagi kohast öelda.
Oma ettekande pealkirja jaoks sain inspiratsiooni ühelt oma ametivennalt, kes mõne aja eest saatis mulle ühel teisel teemal üsna kriitilise meili, nimetades ennast külaküreeks, külavaimulikuks. Ja mis oli Keilagi sajand tagasi, kui mitte üks küla? Küll kirikuküla ja kihelkonnakeskus, kuid siiski küla. Aleviks sai Keila alles 1925. a ja linnaõigused anti Keilale 1938. a. Seega oli Jakob Kukk suurimale pastoraadile ja suurimale keskaegsele maakirikule vaatamata ikkagi külaküree, külavaimulik. Mis aga ei takistanud tema esilekerkimist rahvakiriku organiseerimise juures ja hilisemat valimist piiskopiks.
Kuna ühte ettekandesse on võimatu mahutada kogu inimese elu, tahan lisaks eluloolistele tõsiasjadele pisut enam keskenduda tema valimisele ja ametisseseadmisele, kasutades selleks muuhulgas II kirikukongressi protokolli ning ajalehtedes Eesti Kirik, Päewaleht ja Postimees ilmunud artiklite abi. Lisaks neile annan Ado Köögardali alustatud kirikukroonika abil lühikese ülevaate Jakob Kuke suhetest Keila kogudusega pärast piiskopiks valimist.

Eluloolist
Jakob Kukk sündis 9. septembril 1870. a Ilmatsalu vallas Tartu Maarja kihelkonnas Õngu talus. Tema vanemad Jaak ja Anu olid talupidajad, kelle peres kasvas kokku kaheksa last. Lisaks Jakobile pojad Juhan, Jaan, August ja Julius ning tütred Liisa, Leena ja Marie.
Koolihariduse omandas Jakob Kukk Tartu linnakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis ning Tallinna Nikolai gümnaasiumis, aastail 1891–96 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas, omandades teoloogiakandidaadi kraadi. Alates 1891. a kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Vaimuliku ameti eksamid (pro venia concionandi ja pro ministerio) sooritas Jakob Kukk 1896. a Riia konsistooriumi ees ning prooviaastal oli ta aastail 1897–98 Rõuge koguduses. Vaimulikuks ordineeriti ta 18. jaanuaril 1899. a Riia piiskoplikus kirikus.
Vastse vaimulikuna alustas Jakob Kukk n-ö väiksematel ametikohtadel. Aastail 1899–1900 oli ta Võru praostkonna asetäitja-õpetaja ning 1900–02 Rõuge koguduse abiõpetaja tuntud vaimuliku kirjamehe Rudolf Kallase juures. Aastail 1902–04 oli ta Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja ning 1904–05 Tartu Maarja koguduse abiõpetaja. Aastail 1905–06 oli ta Teškovo koguduse õpetaja Ingerimaal. 1906. a valiti Keila koguduse õpetajaks, oli selles ametis 1921. aastani. Vabadussõja ajal oli Jakob Kukk kaplan Narva rindel, 1919. a sõjaväe I diviisi õpetaja.
Jakob Kuke teenistuskäik on alguses seotud Liivimaa konsistooriumi haldusalaga, kuna 19. saj lõpus ning 20. saj alguses oli eesti soost vaimulikel hulga lihtsam leida endale kogudus Liivimaal või Venemaal, Eestimaa konsistoorium eelistas saksa soost vaimulikke. 1906. a oli Eestimaal ametis 13 eesti soost vaimulikku, Liivimaal üle 30².
II kirikukongressil valiti ta EELK piiskopiks ning konsistooriumi presidendiks, 1927. a (pärast eestikeelse toomkoguduse asutamist) sai temast selle koguduse ülemõpetaja. Viimaseid ameteid pidas ta oma surmani 1933. a.
Ta laulatati 5. mail 1924. a Kaarli kirikus Melanie Kuljusega. Melanie vend Voldemar Kuljus oli Iisaku koguduse õpetaja, kes koos Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Theodor Tallmeistriga juhtis EELK ametliku õpetusega vastuollu sattunud uusprotestantlikku liikumist. Jakobi ja Melanie perre sündis kolm poega: Jaak, Nathan ja Adam. Neist Nathan on tänini elus, osaledes ka tänasel konverentsil.
Kuna Jakob Kukk oli abielludes 53aastane, tekitas tema laulatus kirikuringkondades suurt elevust.
(Järgneb.)
Joel Siim

Pildigalerii:

---

¹ Harju-Elu, 05.09.2019.
² Riho Saard, „Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 1870–1917“. Helsinki: 2000, lk 368–370. Vaimulike arv on saadud tabelist 1906. a ametis olnud vaimulikke loendades.