Meil on teadmine, et kogudused ei suuda end
ära majandada vaid liikmemaksudest. Raske on tagada isegi seda, et
elementaarsed asjad, nagu palgad makstud, sooja-, kommunikatsiooni ja
elektriarved tasutud, pühakoda hooldatud, oleksid liikmemaksudest laekuvate
tuludega tagatud. Kogudused võivad saada eelarvesse lisa sõpruskogudustelt,
kiriku ühiskassast, kohalikult omavalitsuselt.

Ameerika luterlikul kirikul puudub
kohustuslik liikmeannetus. Õpetaja Priit Rebase sõnul on annetus täiesti
vabatahtlik. Ja ometi peetakse kirikut sajaprotsendiliselt ülal ainult
koguduseliikmetelt laekunud vabatahtlike annetustega. Sama ajal on Priit Rebase
sõnul Ameerika kirikud «maailmas kõige heldemad kirikud, kes annavad igasuguste
heade aktsioonide toetuseks raha». Inimesed usaldavad kirikut ja teevad
oma annetuse läbi kiriku. Priit Rebane on täheldanud, et sageli tekitab
imestust see, kui palju Ameerikas inimesed vabatahtlikult annetavad.

Võetud kohustus

Priit Rebase sõnul on koguduse üks
tähtsamaid tegevusi eelarve ülesehitamine annetuste põhjal, sest kui eelarve
tuleb suurepärane, on tee lahti ka kõigi teiste tegevuste jaoks. Praktiliselt
näeb asi välja järgmiselt.

Kiriku nõukogu soovitab, et iga inimene,
kes saab ja tahab, võtab endale kohustuse, et annetab järgmise aasta jooksul N
dollarit. «Mina pastorina selgitan igal aastal, et see on vabatahtlik annetus
ja toetus kiriku heaks, et kui te tahate, siis te võite seda teha,» räägib
Priit Rebane. «Harilikult on soovitatud annetada 10% kogu sissetulekust.»

Inimeste poolt võetud kohustused saadetakse
neile koju. Mõnel kogunemisel loetakse need numbrid ette ja tuletatakse meelde,
kellele vaja, et lubadus koguduse ees on täitmata. «Aasta viimased kuud ei ole
pastoritele kerged,» ütleb Priit Rebane. «See ei tule kergelt, et eelarve
kirjapandult läbi viia.»

Kiriku liikmeks on inimene, kes on aastas
käinud korra armulaual ja teinud ülestähendatud annetuse. «Kui inimene tuleb
kirikusse, siis käib ta ka armulaual, see on Ameerika kirikus väga tähtis,»
teab Priit Rebane.

Eesti koguduste toimetulek

Heino Bornil on Baltimore eesti koguduse
laekuri ametit tulnud pidada viimased seitse aastat. Tema sõnul on neilgi
suurim sissetulekuallikas liikmemaks. Liikmeid on 110, neist umbes 80 maksavad
maksu, soovitavalt vähemalt 65 dollarit aastas, aga keskmine maks on 100
dollarit, mõnelt tuleb ka enam.

Peale selle saavad inimesed teha
lisaannetuse kellegi mälestamiseks või erinevatel kirikupühadel. Kogudus
korraldab ka üritusi, mis ei too ainult sisse, vaid tekitavad ka väljaminekuid
– nii et kasu sellelt on minimaalne. Väike sissetulek tuleb ka jõululaadalt,
kus müüakse inimeste annetatud asju. Kirikukohvi ajal koguneb annetuste korvi
ka veidi raha. Heino Born ütleb, et vanasti oli rahvast rohkem ja kogudusel ka
raha rohkem. Baltimore kogudusele pole keegi midagi päranduseks jätnud ja seega
tuleb läbi ajada nappide vahenditega.

Koguduse väljaminekud on igal aastal olnud
üsna stabiilsed. Lisaks õpetaja palgale 
tuleb maksta maks E.E.L.K. praostkonna ja konsistooriumi kassasse ning
Ameerika luterliku kiriku Delaware-Marylandi sinodile. Kogudus rendib
jumalateenistusteks kirikut ja selle eest makstakse 1500 dollarit aastas.

Baltimore kogudus leiab siiski võimalusi
toetust jagada. Näiteks saab Valjala kogudus Saaremaal igal aastal 500
dollarit, kodumaalt on tellitud Laste Sõpra. Baltimore ja Washingtoni koguduse
ühise lehe Meie Kirik väljaandmise kulud on 130 dollarit kuus.  100 dollarit aastas saadetakse Vaba Eesti
Sõnale kirikuteadete avaldamise eest. Oma panus pannakse ka Ameerika luterliku
kiriku juures asuvasse Estonia fondi ning Washingtonis rajatava
kommunismiohvrite mälestusmärgi fondi.

(Järgneb.)

Sirje Semm