Avasüli Ameerikas, 4.

Ameerika Ühendriikide üks mõjukamaid ja omapärasemaid loodusimesid Suur kanjon (Grand Canyon) on maaliline kaljuorg Colorado jõe keskjooksul Arizona osariigis. Suur kanjon paljastab selle, mida loodus on maakoorega teinud kahe miljardi aasta jooksul hiigeljõe 1400 miili pikkuses sängis. Colorado platoo kõige kuulsam paik on enam kui poolteist kilomeetrit sügav, keskmiselt 16 km lai ja ligi 450 km pikk.
1895. a valminud Biltmore House – suursugune loss – on selle ehitaja George W. Vanderbilti tütre Cornelia perekonna soovil 1930. aastast avatud kõigile huvilistele.  Foto: Helena Semm

Ameerika Ühendriikide üks mõjukamaid ja omapärasemaid loodusimesid Suur kanjon (Grand Canyon) on maaliline kaljuorg Colorado jõe keskjooksul Arizona osariigis. Suur kanjon paljastab selle, mida loodus on maakoorega teinud kahe miljardi aasta jooksul hiigeljõe 1400 miili pikkuses sängis. Colorado platoo kõige kuulsam paik on enam kui poolteist kilomeetrit sügav, keskmiselt 16 km lai ja ligi 450 km pikk.

Kaljulõhe serval
President Theodore Roosevelt kutsus Suurt kanjonit üheks suurepäraseks vaateks, mida iga ameeriklane peaks nägema. Praegu käib aastas oma silmaga seda maailmaimet kaemas üle viie miljoni inimese.
Las Vegase kõrbepiirkonnast kestab viietunnine autoteekond aina märkamatult ülesmäge. Viimastel kilomeetritel ääristab maanteed kodune mets. Kulgeme läbi suurte kuuseja männimetsade, mille vahel kergelt künklikud lagendikud. Ei vähimatki jälge, et kuskilt võiks hakata paistma Suureks kanjoniks kutsutud maailmaime.
Umbes 2500 meetri kõrgusel merepinnast siseneme 1919. aastal asutatud rahvusparki.
Ühtäkki välgatab puude vahelt määratu maalõhe: maailma suurim kitsas auk sügavas jõeorus.
Maakera sügavaim, pikim ja maalilisim lõhe on hingematvalt kaunis oma avaruse ja kaljuseintel veiklevate värvide mängu tõttu. Sa lihtsalt seisad ja naudid ning lased oma meeltel ergastuda vaatel, mis lõpeb justkui lõpmatuses.
Samalaadset kõiksuses olemise tunnet, tühjust, avarust ja valusat vaikust kogesin sügisel Lapi tundrus matkates. Kui seal sain ma seda nautida üksinduses, siis kanjoni platood olid kõik rahvarohked. Ühel platool seisime kõrvu näiteks taanlastega.
Silme ette ulatusid ühekorraga nii paduvihmapilv, sünkjas suits kui päikeselõõsk. Suur kanjon on isegi suurem kui kujutlusvõime. Kanjoni värviküllased järsud astmelised seinad, kaljupüramiidid ja eriskummalise kujuga kaljusambad on maailmas ainulaadsed.

250 ruumiga maja
Ühe teise, inimkätega loodud imega sain tutvuda Ameerika idaosas Põhja-Karoliina osariigis Asheville lähedal mägedes.
Raudteemagnaat Cornelius Vanderbilti poeg George W. Vanderbilt (1862–1914) õppis keeli ja arhitektuuri, huvitus ajaloost ja kunstist, reisis palju Euroopas. Kui ta oli 27aastane, alustas ta Biltmore House’i – suursuguse lossi – ehitamist. Pere pühitses maja oma koduks 1895. aasta jõuluõhtul. Ehitustööd kestsid 6 aastat, tööl oli 1000 meest.
1930. aastal avas Georg Vanderbilti tütre Cornelia perekond lossi külastajatele ja nii on 75 aastat olnud inimestel võimalus pilku heita ühele maailma suuremale eramule, mis on omas ajas olnud tõeline ime veekloseti ja vannitubade, pesumasinate, ujumisbasseini ja jõusaaliga. Lossis on 250 ruumi, 65 kaminat, 43 vannituba, 34 magamistuba ja 3 kööki. Söögisaali laua ümber võis istet võtta
64 külalist, iga persooni kohta oli 15 serviisi.
Tubades on säilitatud originaalne mööbel, seinu ehib Vanderbilti rikkalik kunstikollektsioon, ühte tuppa on koondatud näiteks Madonnale pühendatud kunst. Maja tundub justkui kunstimuuseum. Sama kaunis elamus ootab jalutajat aias. Biltmore aiaarhitektiks on Frederick Law Olmsted, sama mees, kes on kujundanud New Yorgi Central Park’i.
(Järgneb.)