Kodukirikule mõeldes 2. osa

2.
Oleme juhatuses koostanud ka oma koguduse arengukava algvariandi, mille kohta on nõukogus kaks lugemist läbi viidud arvamuste ja ettepanekute tarvis. Arengukavas väike kogudus kõiki nõudmisi kahjuks rakendada ei saa. Otstarbekas on jääda ikka oma võimaluste juurde.
Nüüd oleme ootel, mil jõuavad kirikukogu poolt arengukava täpsustamiseks lubatud rakendusplaanid meieni. Oma arengukavas võtme- ja tugivaldkondi nendega täiendades saamegi lähiajal koguduse nõukogus kava kinnitada.
Arengukava koostamise mõtteks on kinnitada oma koguduse jätkuvat toimetulekut ja iseseisvust.
Oleme rõõmustanud koos mitme kogudusega selle üle, kui ajalehest Eesti Kirik on lugeda olnud, et keegi konsistooriumist või mujalt oma tegemisteks aeg-ajalt mingit toetust on saanud. Meil niisugust õnne pole olnud. Ega me ise ole seda taotlenudki. Oleks hea, kui toetust saaksid kõik kogudused järjekorras teatud ajavahemiku järel. Kasutaksime raha kiriku remondiks.
Kogudus teeb pidevalt koostööd Kunda omavalitsusega, kust oleme vajadusel ka rahalist toetust saanud. Tõsist tööd, tänu sponsoritele, on Kundas tehtud pühakoja korrastamiseks. On remonditud väljaspool torni asuvat kirikukella kandetala, uuendatud kiriku elektrisüsteem. Pühakoja juurde on rajatud parkimisplats.
Kunda kirik on ainuke Eestis, kus kirikukell pole mahtunud kellatorni, vaid on toodud kandetala abil katuse kohale kellatorni kõrvale.

Sõnade ja tegude ühtsusest
Oleks aeg päris tõsiselt selgitada põhjusi, miks kirikuis jumalateenistustel vähem rahvast käib. Üheks põhjuseks Kundas on muidugi liikmeskonna vananemine. Kui vanasti ristitud, leeritatud ja laulatatud inimesed jäid kohe koguduse liikmeiks, siis nüüd nad lihtsalt kaovad. Kas ei peaks kirikuõpetaja aitama korraldada koguduse liikmeks saamist? Kunda koguduses pole juba mõnda aega ametitalituste kaudu koguduse liikmeskonnale juurdekasvu olnud.
Pool sajandit tagasi Kunda kirikus leeris käinud ja kogudusega liitunud inimesed on kogudusest erinevail põhjusil eemale jäänud. Oleme tahtnud lähemal elavaid inimesi koguduse juurde tagasi kutsuda, sest keegi pole neid ju välja arvanud.
Tõsiselt paneb mõtlema eelmisel aastal ajalehest Eesti Kirik loetu, kus õpetaja ütles, et pole teenimist teises koguduses südameasjakski võtnud ja et ta on seal seni ainult auku lappinud. Mõni aasta tagasi käis seal koguduses jumalateenistustel umbes 30 inimest. Kelle süül on seal nüüd alles vaid üksikud kirikulised? Tasapisi on olukord kehvemaks muutunud just sama vaimuliku enda töö ajal. Tema sõnad ja teod võisid seal kedagi hoopis segadusse ajada, sest need polnud alati kooskõlas. Seega pole tema öeldud jumalasõna kirikuliste jaoks alati veenev olnud.
Mis sellestki arvata, kui vaimulik ise kogu aeg jumalateenistustele hilineb või jätab sinna hoopis minemata? Ise on ta arvanud koguni, et temale inimeste arvamus korda ei lähe.

Kirik ja muusika
On olnud mitmeid arvamusi usuõpetuse sisseseadmisest koolide õppekavadesse. Jah, kindlasti aitaks see kaasa kasvatustöös õpilaste paremale käitumisele ja sõnakuulelikkusele suunamisel (nagu see oli meie esivanemate aegu). Tõsiseks mureks on see, et koolides ei jätku kristliku kasvatustöö tarvis õpetajaid.
Kundas on põhjust rõõmustada: uuest õppeaastast alustab koolis tööd meie koguduse uus vaimulik diakon Ahti Bachblum. Ei teeks paha koolinoortel endilgi kellegi heal suunamisel aeg-ajalt omaette Piiblit uurida.
(Järgneb.)
Heldi Randver, Kunda koguduse juhatuse esimees