Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 4. osa

(Algus EK nr 3.)
Suguhaigusi võimendab väga tugevalt alkoholism. Alkohol vähendab usulis-kõlbelist jõudu. Eriti on keeluseaduse eest võidelnud V. Ernits. Autor kutsub kirikut aktiivselt karskusliikumises osalema. Dr. Vilms soovitab suguhaiguste kaitseks kasutusele võtta kondoomid, väitekirja autor on aga sellele vastu. Kõik taolised kaitseabinõud lubavad kergel viisil kustutada sugulist himu ja alandavad isiksust. Lahenduseks peab ta taas kõlblust ja ilmavaadet.
Aborti tehakse siis, kui maailmavaade lubab oma ihuga teha, mida tahes. Loodus ei lase aga endaga mängida. Toodud on näiteid ebaõnnestunud operatsioonidest, nt läbitorgatud jämesoolikast. Üks naine, kellel oli kolm last ja kelle mees oli joodik, tegi neljanda raseduse ajal aborti, paraku ebaõnnestunult – naine suri. Tema kolm last jäid riigi hoolde ja autor küsib, kas ema seda tahtiski?
Vastukaaluks toob autor katoliku kiriku, kes hoiab kinni seisukohast, et elu on püha. Ka on juutidel palju lapsi, kuna nad on preventatiivsete abinõude ja abortide vastu.
Suurt mõju avaldavad rahva ilmavaate ja noorsoo kujunemisele meelelahutusasutused ja -üritused. Näiteks käis 1922. aastal Tartus kirikukontsertidel 7866 inimest ja raha kulutati selleks 187 910 marka; lõbustuskohti (pidusid jm) külastas 700 000 inimest, selleks kulutati 21 miljonit marka. Vastukaaluks tuleks rõhku panna loodusearmastuse, usulise tunde ja skautliku liikumise arendamisele. Eesmärgiks olgu tervendada rahva hinge.
Ristiusk ei sea ülimaks sihiks erootilisi resp. seksuaalseid elamusi ega ükskõik missugust seksuaalset ühendust mehe ja naise vahel. Jeesus Kristus õpetab meid: «Aga otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis antakse kõik need asjad teile pealekauba.» (Mt 6:33)
«Kristlus nõuab nii mehelt kui naiselt täielist sugulist puhtust enne seda aega, kus mees ja naine teine teisega astuvad jäädavasse ühendusse. Meie probleemi – madala sündivuse – seisukohalt on see eriti tähtis. Sest kui peetaks sugulist karskust enne kooselu, siis jõutaks märksa kiiremini abielusadamasse ja teiseks laseb see abiellu kaasa võtta kurnamata elujõu,» ütleb autor.
Eesti riigivanem K. Päts võttis 1923. aasta valitsuse tegevuskavasse sisse sihid: «Tuleb tõsiselt kaalumisele võtta meie rahva arvu kasvamise küsimus, ja sel sihil tuleb riigi asutustel … asuda … külgehakkavate haiguste, joomise … vastu võitlemiseks.»
Me ei ole õppust võtnud. Täna, 80 aastat hiljem, on olukord rohkem kui kriitiline. Aastaks 2050 ennustab ÜRO Eesti rahvaarvu vähenemist viiendiku võrra.
Ehk ei ole veel liiga hilja, et Jumala poole pöörduda.
(Lõpp.)
Lea Lõhmus