Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Avasüli Ameerikas, 6.

07.09.2005 | | Rubriik: Järjejutt

Kui president George W. Bush kohtumiste juurde
eesti-inglise keele tõlki vajab, kutsutakse kohale Tiina Ets.


Etside pere: isa Agu, ema Tiina, Marika ja
Hillevi. Taivo koos kihlatuga on pildil, mida hoiab Marika. Foto: Sirje Semm

President Bush nooremale on Tiina Ets tõlgiks olnud kahel
korral. Esimene kord oli Vilniuses 2002. a novembris, kui NATO laienemise
läbirääkimisi peeti, ja teine kord selle aasta mais Riias enne Moskva visiiti.

«Tõlkisin pressikonverentsil, sest Arnold Rüütel on ainuke,
kes Balti riikide presidentidest ei räägi inglise keelt,» selgitab Tiina Ets,
kes tõlkis Rüütli kõne pressiesindajatele ja Bushile inglise keelde ning Bushi
kõne eesti keelde. «See oli kõne, kus ta mõistis kogu okupatsiooni hukka. Me
olime väga uhked selle üle,» ei varja Tiina Ets oma heameelt, et sai vahendada
ajaloolist kohtumist.

Poolkogemata Valgesse Majja

Tiina Ets on saanud bioloogi hariduse ja magistrikraadi
saksa keeles ja lingvistikas. «Sel ajal ma ei näinud uneski, et võiksin eesti
keelega leiba teenida,» rääkis Tiina Ets, kes sattus Ameerika Ühendriikide
presidendi meeskonda tõlgiks poolkogemata.

1990ndate lõpus, kui Nõukogude Liidus hakkasid asjad
käärima, töötas ta Ameerika Hääle juures osalise koormusega. Kuni lapsed
väiksemad olid ja koolis käisid, oli Tiina enamasti kodus pere päralt nagu
Ameerikas kombeks.

«Peaminister Savisaar pidi tulema vanema Bushiga (Ameerika
Ühendriikide president 20.01.1989–20.01.1993 – toim) kohtuma ja järsku avastati
Valges Majas, et pole eesti keele tõlki,» selgitas Tiina Ets.

«Helistati siis Ameerika Hääle juurde ja tolleaegne
osakonnajuhataja Ilmar Mikiver küsis minult, kas tahad minna. Vastasin «ei»,
mina sellist kõrget tööd ei tee ja kas ma oskangi!

Siis helistati uuesti mulle USA välisministeeriumist ja
öeldi, et eks nad 10 minutit ajavad juttu ja võetakse pilte, see pole miski
raske ülesanne. Ütlesin siis, et küll ma saan hakkama. Nende omavaheline
vestlus kestis aga tund aega (kohtumine leidis aset Valges Majas 12. oktoobril
1990 – toim). Paistab, et nad jäid minuga rahule. Sellest ajast olen Ameerika
välisministeeriumi teenistuses tõlgina.»

Eesti keel toidab

Ameerika Häälest lahkus Tiina Ets kümmekond aastat tagasi,
kui koosseise hakati koomale tõmbama. Täna on ta vabakutseline tõlk. Varem
tõlkis saksa keelt. «Praegu antakse leiba eesti keele eest,» naerab Tiina.

Aktiivsest keelekasutuse keskkonnast eemal kasvanuna on
Tiina Ets säilitanud ilusa eesti keele, kuigi tunnistab, et isegi tema
põlvkonnas on neid, kes eesti keelt ei valda või räägivad väga halvasti.
Põhjuseks võib olla abielu ameeriklasega või see, et ei elata teiste eestlaste
lähedal.

Kord jäänud ta aga keelega kimpu, kui tõlkis Ameerikasse
Eestist väljaõppele toodud lennujaama turvamehi. «Ameerika instruktor rääkis,
kui lihtne on pommi valmistada, et võtad väetist ja segad mingit kütust juurde
ja paned tiku otsa ja plahvatab. Mul ei tulnud meelde eestikeelne sõna
«väetis», karju või appi,» rääkis Tiina Ets oma äpardust, millest ta aga
oskuslikult välja tuli. «See, mida põllule pannakse, et vili hästi kasvaks –
ütlesin lõpuks.»

President on ehtne teksaslane

President Georg W. Bushiga Tiina Etsil töövälist kontakti
pole olnud. «Ma ei ole nii tähtis tegelane, et läbi minu saaksid eestlased
mingeid sõnumeid presidendile saata. President tunneb ise asja ja teab
Eesti minevikku. Ta saab aru, mida kommunism meie rahvale tähendas.»

Kui Tiina tõlkima kutsutakse, peavad turvamehed  teda enne silmast silma nägema.
Erakorralised turvameetmed on kohustuslikud kõigile, kes presidendi lähedale
võivad pääseda. «Et nad teaksid täpselt, kes ma olen, et ma tohin presidendi
ligi minna. Muidu, kui nad mind ei tunne ja hakkan tema lähedale minema, siis
ma ei taha mõeldagi… »

Bushi  kui inimese
iseloomustamiseks kasutab Tiina Ets väljendit «ehtne teksaslane». «Ainult
ameeriklane saab sellest aru: ladna, lõbus ja sõbralik. Jääb selline mulje, et
küll oleks hea temaga laua taha istuda ja õlut juua, kuigi ta alkoholi ei joo.
Selline hea ja mõnus sell.»

Kindlal kursil

Sel suvel oli Tiina Etsil ülesanne olla abiks kolmele Res
Publica poliitikule: Juhan Partsile, Siim Kiislerile ja Ken-Martti Vaherile,
kes käisid ameerikalikust poliitikast snitti võtmas ja parteide esindajatega
kohtumas. Arutelu all olnud mitmeid ühiskonnaelu puudutavaid küsimus, ka
aidsi-vastane võitlus ja see, kuidas valimiskampaanias edukalt osaleda.

Etside pere hoiab end kursis Eesti elu ja suundumustega.
«Kuigi ma iga sammuga nõus ei ole ja näeksin parema meelega, et tehakse natuke
teisiti, arvan siiski, et arvestades 15 aasta jooksul saavutatuga, midagi ikka
tehakse õigesti ja isegi väga õigesti. Et tehakse kriitikat, see on normaalselt
toimiva vaba ühiskonna tunnus.»

Poliitiline võitlus, mis välis-eesti kogukonda tugevasti
sidus, on oma eesmärgi minetanud ja kui sekkutaksegi, siis seda mõttetasandil
valitsuse otsuste üle arutledes. «Mõned on sellised asjad, millesse me ei
tohikski sekkuda, sest meie Eestis ei ela.»

Selle aasta augustist on Etside perel Eestiga erilisem side,
sest nende tütar Marika asus välisüliõpilaste programmis õppima Tartu
Ülikoolis. Poeg Taivo on USA armee merejalaväelane, asub väeosa baasis Fort
Lejeune’s ja on valmis Iraaki minema. Tütar Hillevi on üliõpilane. «Me oleme
oma lapsi ikka eestlastena kasvatanud ja nad tunnevad end eestlastena. Käisid
Baltimore eesti koolis, õppisid grammatikat, ajalugu ja kirjandust, laulmist ja
usuõpetust.»

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)