Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Abiks palvetajale. Kristlikud juhtnöörid 1. osa

13.02.2013 | | Rubriik: Järjejutt

1.

Paljud inimesed meie ajal ei tea kuigi palju Piiblist, kirikust, jumalateenistusest ega sakramentidest, kuid ometi on neil palvekogemus. Nad palvetavad või vähemalt palvetasid kunagi. Võimalik, et just palve võib saada ühenduskohaks ilmalikustunud inimese ja kiriku vahel.
Järgnevad mõtted on väikeseks sissejuhatuseks kristliku palve suurde valdkonda. Need tahavad tuua selgust selles, mis on palve juures põhiline. Samas tuleb ikka ja jälle tõdeda ning ka rõhutada, et palve jääb viimselt ususaladuseks, mida päriselt mõistab vaid palvetaja ise.

Mis on palve?
Kristluses tähendab palve inimese paluvat pöördumist Jumala poole. Palve eelduseks on usk Jumala olemasolusse ning sellesse, et Jumal kuuleb ja vastab. Nõnda sisaldab iga palve ühtlasi tunnistust meie usust. Taoline usk mõistab Jumalat armastava isana, kes hoolitseb oma laste eest.
Jeesus Kristus selgitas: «Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse! Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!» (Mt 7:7–11)
Palve on sild ajaliku inimese ja igavese Jumala vahel ning meie vastus Jumala kutsele.

Miks peaksin palvetama?
Mistahes inimestevaheline suhe pole võimalik suhtlemiseta. Mida lähedasem on meile me kaaslane, seda tihedamalt tahame temaga igal viisil lävida. Palves kohtuvad ning suhtlevad inimene ja Jumal. Võiks isegi öelda: usuelu algab alati palvetades. Ja hääbub siis, kui kaob palve.
Palve kaudu õpime paremini tundma nii Jumalat kui ka iseennast. Palvega avame Jumalale oma südame ukse ja laseme tema sõprusel ning õnnistusel meie elu tegelikkusesse tulla. Palve vallandab jumalikud jõud seal, kus ise oleme jõuetud.
Apostel Paulus kirjutas: «Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.» (1Tm 2:1,3–4) Palve on uskujale sama loomulik nagu hingamine ja südamelöögid.

Kuidas palvetada?
See küsimus pole sugugi ainult tänapäevane. Ka Jeesuse lähimad kaaslased, tema valitud jüngrid, ütlesid: «Issand, õpeta meidki palvetama» (Lk 11:1). Tõelise palve otsingud näitavad meie tõsist suhtumist palvesse.
Mõnele on palvetamisel probleemiks sobivate sõnade leidmine. Peab kohe kinnitama, et sõnade väline võlu ega rohkus ei muuda veel palvet väärtuslikuks. Otsustab siiski palvetaja seesmine hoiak, igatsus Jumala järele.
Jeesus õpetas: «Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!» (Mt 6:7–8) Palve võib koosneda paarist sõnast, nt «Jumal, aita!» või «Issand, päästa!».
Kristlased palvetavad nii vabas sõnastuses kui ka etteantud palvetekste lugedes. Kõige tuntum ja täiuslikum palvetekst on Jeesuse õpetatud meieisapalve. Samuti armastavad kristlased palvetada Vana Testamendi Psalmide ehk Laulude järgi. Lisaks kasutatakse mitmesuguseid palveraamatuid. Vaba palve ja tekstis etteantud palve pole vastandid. Mõlemad toetavad ja rikastavad palveelu.
Milline peaks olema keha asend palve ajal? Olukorras, kus asendit pole võimalik muuta (autoroolis, järjekorras, haigevoodis), tohib selle küsimuse rahulikult kõrvale jätta. Taas otsustab eelkõige siiras tahe pöörduda Jumala poole. Samas ei tule asendisse suhtuda hoolimatult, kui selle muutmine on võimalik.
Palvetamisel teevad vaim ja keha koostööd, väline võimendab sisemist. Tõustes palvetamiseks püsti või laskudes põlvili, pannes käed kokku või langetades pea, laseme kogu meie olemusel palves osaleda. Alandliku kehahoiaku kaudu teadvustub ühtlasi palve olukord: inimene seisab püha Jumala ees.
Palvetada saab üksikult ja koos teistega. Jeesus rõhutas ühise palve tähtsust: «Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel» (Mt 18:20).

Palve liigid
Palveelu on sama mitmekesine nagu inimese elu üldiselt. Pole valdkonda, mis ei võiks kajastuda palves. Sellest lähtuvalt saab eristada mõningaid n-ö palveliike.
(Järgneb.)
Marek Roots, Keila koguduse õpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)