Võõrsil omade keskel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 9. november 2005 Nr 46 /
«Miljonilinnas Torontos mööduvad päevad
kiiremini kui pisikeses Viljandis,» arvab Kalle Kadakas, 900 liikmega Toronto
Vana-Andrese koguduse hingekarjane, kes enda sõnul elab praegu läbi rahvuslikku
ärkamisaega.
Kuidas oled kohanenud Kanada, Toronto eluga?
Kalle Kadakas elab
Kanadas teenides üle uut ärkamisaega.
Mind on Vana-Andrese koguduse nõukogu väga
hästi vastu võtnud. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et ma ei ole niisugust
hoolitsust ja külalislahkust varem kogenud. Eelkõige olen tänulik nõukogu esimehele hr Toivo Hiirele,
samuti teistele nõukogu liikmetele, kes möödunud aasta jooksul on teinud
ettevalmistusi uue õpetaja saabumiseks ning loonud mulle teenimiseks
suurepärased tingimused.
Südamesoojust ja avatust olen kogenud iga
inimese juures, kellega olen siin kohtunud. On imeline, kuidas taevane Isa meie
kohtumisi juhib, et kokku saavad just need, kel on, millest omavahel rääkida,
kelle vahel on mingi müstiline side.
Minu läbi on jõudnud mitu tervitust
ühistele kodueestlastest tuttavateni ja vastupidi. Olen nende kohtumiste,
salapäraste kokkusaamiste ja äratundmiste läbi väga rõõmus. Öeldakse ju, et
vahel tunned Jumala ligiolu ja juhtimist jäägitumalt just kodust eemal olles.
Kas Sinu töökeeleks on eesti või inglise keel?
Minu töökeeleks on eesti keel. Vana-Andrese
kogudus on olnud alalhoidlik kogudus, kus aastate vältel on luterliku traditsiooni
kõrval pühaks peetud eesti keele ja meele puhtana hoidmist.
Rahvuslikkus ja eestlus koos luterliku
usuga on olulised mõisted väliseestlase jaoks ja ma ei pelga tunnistada, et
elan praegu seesmist rahvusliku taasärkamise aega. Millegipärast oli minu
rahvuslik hoiak Kodu-Eesti varakapitalistlikus olelusvõitluses oma ärkamisaegse
erksuse kaotanud. On õnnis seda ärkamisaega eneses taas kogeda.
Inglise keel on prantsuse keele kõrval
Kanada ametlikuks riigikeeleks. Ka ametitalitustel oodatakse vaimulikult
ingliskeelset sõna, sest see on erinevaid rahvusgruppe ühendavaks keeleks.
Täiendan oma inglise keele oskust neli korda nädalas keeltekoolis.
See on parimas mõttes tõeline oikumeeniline
ja multikultuurne kogemus: kristlased, moslemid ja paganad teevad ühise
eesmärgi nimel koostööd. Ma ei tunne, et minu rahvuslik teadvus selle keskel
lahustuks, pigem vastupidi: minu rahvuslik kuuluvus kinnistub.
Millega sisustad oma päevi? Kas keeleõppe
ja koguduse teenimise kõrval jääb aega tutvuda Kanada imelise loodusega?
Millegipärast tundub, et miljonilinnas
Torontos mööduvad päevad kiiremini kui tillukeses kodulinnas Viljandis, mis
mulle aga päev-päevalt ikka armsamaks ja kaunimaks muutub.
Vaimuliku tööpäev on meeldivalt tihe. Siia
jääb ka võõra elu-olu tundmaõppimine, vanadekodudes ja haiglates viibivate
eakate kaasmaalaste külastamine, küllakutsed seltsidesse ja ühingutesse,
kooriproovid segakooris Estonia.
Kaunid on olnud päevad Tagametsal Henn
Kurvitsa talus. See insenerist renessansi-mees on oma kätega ehitanud eesti
talu, millel kena laastukatus peal.
Olen püüdnud eesti ühiskonna kultuurielu
kõrval osa saada ka Toronto kultuurielust laiemalt.
Kuidas hoiad sidet Eestiga?
Toronto eestlastega kohtudes olen kogenud,
et nad on kodumaal toimuvaga nüanssideni kursis. Tänu internetile elatakse siit
kaasa kodumaal toimuvale. Üks proua oli väga kurb, kui tal ei õnnestunud enam
netist AK uudiseid jälgida. Skype programm võimaldab mul soodsalt koduste ja
ametivendadega suhelda. Olen kuulanud kõiki olulisemaid poliitika- ja
kultuurisaateid.
Palun iseloomusta kogudust, kelle
hingekarjaseks äsja said.
Toronto Vana-Andrese koguduse asutamisajaks
on mai 1949, kui peapiiskopi poolt määrati Kanada eestlaste usuelu juhtima Karl
Raudsepp. Kogudus valis oma esimeseks vaimulikuks Saksamaalt saabunud Otmar
Pello 1950. a. Sellele järgnes suursündmus oma kirikuhoone ostmise näol. Õp
Pello teenis 20 aastat, tema järglaseks sai 10 aastaks Andres Taul ja edasi
kuni 2005. aastani Udo Petersoo.
Täna on koguduse hingekirjas 900 liiget. On
aktiivne koguduse nõukogu, esimees Toivo Hiir ja naiskomitee, mille esinaine on
Margot Noortmaa. Organist Lembit Avessoni juhtimisel on 45 aastat tegutsenud
orkester. Kogudusel on ka oma koor, mida juhatavad Asta Ballstadt ja Erik
Purje. Aastaid on Vana-Andrese kirik olnud kodukirikuks gaididele ja
skautidele.