Võimalus arvata maailma asjadest

24 kogudusega ligi 1700- liik­meline Eesti Metodisti Kirik annab 1990. aastast välja ajakirja Koduteel. Märtsis ilmus ajakirja sajas number.
Kui praegusest Haapsalu koguduse pastorist Urmas Rahuvarmist sai mais 1990 metodistide taas ilmuma hakanud häälekandja esimene toimetaja, vahetus päises nimi: aastatel 1920–1940 kasutusel olnud Kristlik Kaitsja asendati nimega Koduteel.
1996. aastast toimetab ajakirja ajalooharidusega Kärt Jänes-Kapp. Praegu neli korda aastas ilmuvat ajakirja küljendab Taimi Pärna, naisi abistavad kaastöölised-kirjasaatjad ja neljaliikmeline kolleegium. Kogu sisuline töö tehakse vabatahtlikult.
Pikaaegne toimetaja Kärt Jänes-Kapp ütleb tehtu kohta: «Möödunule tagasi mõeldes olen veendunud, et mitte mina pole teinud ajakirja, vaid ajakiri – ja kõik selle armsad kaastöölised – on teinud ja kasvatanud mind. See on olnud minu vaimulik elu- ja ülikool.»
Identiteedi süvendamine
Mis on selle kristliku ajakirja eesmärk? Juubelinumbris vastab toimetuse kolleegiumi liige Priit Gregorios Tamm: «… kõige olulisemaks on ajakirja juures olnud meie, metodistliku identiteedi süvendamine ja meie asjadest kõnelemine – nii minevik, tänapäev kui tulevik.» Sama märgitakse kiriku arengukavas kodulehel.
Ega ühe väikese kiriku ajakirja lihtne välja anda ole. Esimese hooga jõudis lugejateni neli numbrit, siis tuli kolm aastat pausi. Edasi sujus juba vaheajata, kuid paremaid ja halvemaid aegu on ikka ette tulnud. Parematel on trükiarv tõusnud 500 tuuri ja ajakiri on ilmunud kaheksa korda aastas, ütleb toimetaja Kärt.
Agaramad tellijad on Haapsalu, Kuressaare, Tartu, Pärnu, Rakvere ja Tallinna kandis. Et kirikul on ka venekeelseid kogudusi, jõuab toimetusse venekeelseidki lugusid. Enamasti tõlgib need Kärt ise, nagu teeb ka kogu sisulise töö. «Olen koordinaator, kes killukesed kokku kogub,» ütleb ta.
Ennast peab Kärt pigem toimetajaks, mitte ajakirjanikuks, kuigi kirjutab ka ise. Ta kiidab oma tublisid abilisi Arvi Lindmäed, Imbi Hermi, Inna Väljat ja Irja Saksingut ning paljusid teisi. «Ajakirja mõte ei ole ju selles, et toimetaja kõik leheküljed täis kirjutab,» ütleb ta. Selline väljaanne oleks liialt «toimetaja nägu».
Tänu ja uhkusega
Enne iga numbri ilmumist koguneb kolleegium ja vaatab materjalid üle, vahel on saadud sagedamini kokku ja tehtut üldistatud või tulevikku arutatud. Kuigi otsene tagasiside kipub olema tagasihoidlik, loodetakse siiski, et lugejad ajakirjas pakutava üle ei nurise. Materjalipuudust pole olnud, kuid alati saab paremini teha, kinnitab Kärt.
Pikka aega põhitöö, ajakirja Horisont peatoimetaja ameti kõrvalt Koduteed vedanud Jänes-Kapp ütleb, et aeg oleks amet maha panna ja edasi liikuda, kuid… Eks ikka Jumal juhib. Tema on tänulik ja rõõmustab, et omalaadne ajakiri jätkuvalt ilmub. Et on olnud kirjutajaid ja oma kiriku inimestel võimalus avaldada arvamust maailma asjadest.
«Ma ei väsi inimestele kordamast: olge uhked oma ajakirja üle,» ütleb Kärt Jänes-Kapp, kes naerab, et vaatab heatahtliku kadedusega Eesti Kiriku poole, mis ilmub iga nädal. Ja rõõmustab, kui enda tehtud töö õnnestub, muidu ei jaksakski.
Konkreetne mure on tal trüki- ja paberiarvete näol. Kuigi ajakirja materjale saab lugeda ka veebist (http://www.metodistikirik.ee/koduteel), poleks üksnes veebipõhisena ilmudes sõnal ehk siiski nii püsivat ja traditsioonilist väärtust. Kuludega toime tulla aitavad annetused ja kirikuvalitsus. Jätkatakse paberkandjal oma sõnumi edastamist ja loodetakse imele, sest Jumala käes on kõik võimalik.
Metodistlik liikumine sai Eestis alguse 1907. aastal Saaremaal. Esimene kogudus asutati ametlikult 13. augustil 1910. Paar aastat hiljem ehitati Kuressaares esimene puust pühakoda.
Saaremaaga seob järjepidevus ka Eesti Metodisti Kiriku häälekandjat, sest just Saaremaa metodisti koguduste 1930. aastatel üllitatud ajakirjalt pärinebki nimi Koduteel.
Rita Puidet