Virumaa vagaduslaad on eriline

Eesti territooriumilt suurima praostkonna sinodil vaeti kohalike koguduste elu ja valiti praostkonna esindajad järgmiseks neljaks aastaks kirikukogusse.

Viru praost Avo Kiir andis uuele sinodikoosseisule aru praostkonna elust nelja aasta lõikes, sest EELK põhikirja järgi toimuvad sellises tsüklis koguduste juhtorganite valimised, kus ühtlasi valitakse ilmikutest sinodisaadikud.

Pühapäeval olgu missa
Praost tõi rõõmustavaima tõsiasjana välja fakti, et aruandeaja jooksul omandasid teoloogilise kõrghariduse kolm praostkonna vaimulikku – Kunda ja Simuna kogudusi teeniv Enn Salveste, Rakvere koguduse vaimulik Tauno Toompuu ja Viru-Jaakobi koguduse õpetaja Tarmo Linnas.
Praost Kiir tõdes enamiku koguduste liikmesannetajate arvu langustrendi ja pakkus ühe võimaliku seletusena välja tõsiasja, et noored lahkuvad provintsist. «Nelja aasta arvestuses oli vaid 2007 kasvuaasta. Tekkis juba lootus, et langus on peatunud, aga mullu kahanes liikmesannetajate arv taas,» pidi Avo Kiir tunnistama.
Mullu kahanesid praostkonna kogudustest enim Kadrina ja Jõhvi kogudus (vastavalt 43 ja 30 liikme võrra). Oluliselt kasvas vaid Rakvere kogudus – 31 liikme võrra. Suurenenud on ristitute, konfirmeeritute ja laulatatute arv. Praost leidis, et igati positiivselt on mõjunud abielude registreerimise õiguse andmine vaimulikele.
Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson küsis, kas konfirmatsiooni kaudu ei lisandu rohkem liikmeid, kui kogudusest lahkub.
Peapiiskop Andres Põder selgitas, et tema arvutuste järgi peaks EELK-l olema praegu koguni 70 000 hinge enam, kui on arvel. «On kaks põhjust –koguduseliikmete andmekogu on kehv ja moodne on märkida, et hingi on vähem,» arvas peapiiskop.
Ilumäe koguduse sinodisaadik Õie Alt kurtis, et puuduvad suunised, kuidas inimesi koguduse juurde tagasi tuua. «Leeriõpetuse ajal on inimene väga vastuvõtlik. Just siis tuleb rõhutada, et side kogudusega ei tohi katkeda,» ütles Alt.
Armulauaga jumalateenistuste arv praostkonnas langes veidi ja praost rõhutas, et vähemalt pühapäeval peaks pidama missa.

Rõõmud ja mured
Muinsuskaitsjate hinnangul on praostkonna kirikuist kõige halvemas seisus olev Haljala kirik halvimas seisukorras Eesti kirikuhoone üldse. 1998. aastal tulekahjus kannatanud kiriku renoveerimise seisu tutvustas praost Kiir, sest koguduse õpetaja Margit Nirgi puudus põhjusega sinodilt.
Kadrina kogudust rõõmustas leerimaja ja oreli remont. «Koos Rakvere ja Haljala kogudusega korraldasime mullu toreda leerilaagri ja juuni lõpus tuleb see taas. Et paljud noored lahkuvad sünnipaigast, teeme leeritööd teistele. Enesel pole õigust viljadele,» rääkis õpetaja Erikson.
Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur pidas sinodi ajal Moskvas jumalateenistust, aga sekretär Anneli Lein nimetas eelmise aasta sündmuseks Kaldurile kuldristi omistamist.
Kunda kogudus pidas mullu 80. sünnipäeva, mille tähistamine jäi Enn Salveste sõnul osaliselt samal ajal toimunud linnapäevade varju.
Enamikul praostkonna vaimulikest on teenida mitu kogudust ja kuulutuspunkti. Õpetaja Salveste ülestõusmispühade ajal läbitud vahemaa moodustas kokku üle 1000 kilomeetri – oli ju vaja kulgeda Simunast kuni Narva-Jõesuuni.
Rakveres möödus Tauno Toompuul esimene täisaasta koguduse vaimulikuna. Kreisilinnas tehti koos Rahu Sõnaga tänavamisjonit ja kutsuti inimesi otse sealt kirikusse. «Üle mitme aasta kasutati ka talvel kirikut – kesklöövi on köetud. See toob inimesi rohkem kirikusse,» rõõmustas  Toompuu.
Narva Aleksandri koguduse silmarõõm oli suurkirik, mille taastatud torn eelmisel aastal pühitseti. «Suurkirik on tänu tornis asuvale muuseumile ka talvel avatud. Seal saab tutvuda kadunud Narva ajalooga,» ütles õpetaja Villu Jürjo. Üha olulisemaks muutub töö venekeelse kogudusega.
Praostkonna noortetöö tegijaist tõsteti esile väsimatut soome päritolu misjonäri Raija Hirvensalot.

Uus abipraost
Avo Kiir esitles sinodile abipraostikandidaati, kelleks on õpetaja Tauno Toompuu. Praost Kiir tõi 30aastase Toompuu kandidatuuri põhjendades välja tema aktiivse tegevuse misjonipõllul ja samuti selle, et Rakveres teeniv abipraost aitaks kaasa territooriumilt suure praostkonna sidususele. Et Toompuu staaž kirikuõpetajana pole piisav, saab kirikuvalitsus ta ametisse kinnitada abipraosti kohusetäitjana.
Sinod valis kirikukogu saadikud, kelleks on praostkonna sekretär Anne Ferschel, õpetajad Tauno Toompuu ja Villu Jürjo. Praost on kirikukogu koosseisus ameti poolest.
Peapiiskop Andres Põder rõhutas Viru praostkonna erilist usulaadi. «Viru ja Alutaguse inimesed on tugeva kirikliku taustaga. Usulaadilt ollakse rohkem sissepoole pööratud. Sotsiaalsed ja poliitilised muutused on aga siiagi toonud juurteta inimesi. Nendelegi peame tuge pakkuma. Rõõmustab valitsev koostöövaim, ei näe viha ega vimma – keegi ei taha liituda kirikuga, kus on riid,» ütles peapiiskop.
Viru praostkond on territooriumi poolest Eesti suurim, paiknedes nii Ida- kui Lääne-Viru maakonna aladel ja koosnedes 19 kogudusest. Praostkonna territooriumil elab 240 000 inimest, kellest umbes 100 000 on luterlike juurtega.

Teet Korsten,
Põhjarannik

Liikmesannetajad Viru praostkonna kogudustes 2008. a
Jõhvi – 571
Lüganuse – 304
Rakvere – 226
Viru-Jaakobi – 170
Simuna – 143
Narva – 121
Kadrina – 110
Viru-Nigula – 89
Pühajõe – 82
Väike-Maarja – 82
Iisaku – 80
Haljala – 52
Illuka – 46
Tudulinna – 44
Ilumäe – 43
Kunda – 30
Narva-Jõesuu – 30
Tamsalu – 23