Vaadakem ligimesele näkku

Eesti Kiriku viimase aasta numbreid sirvides on mul tekkinud küsimus, mis sajandis me praegu oleme. Pidasin naisvaimulikega seotud küsimust juba ammu lahendatud teemaks. Eksisin, tuleb välja. Ma küll ei tea, mis pistmist on vaimulikuks olemisel inimese sooga – on ju ainus suur erinevus selles, et mehed suudavad sigitada ja naised sünnitada järglasi, aga kõik mud erinevused on sugude siseselt suuremad kui sugude vaheliselt; ja siiani pole keegi selgitanud, kuidas on sigitamine või sünnitamine seotud vaimuliku kutsega. Mis puutub ajaloolisse traditsiooni, siis hiljem eksiõpetusteks kuulutatud kristlikes vooludes on naissoost õpetajaid leidunud küll ja veel (ja peavoolu seisukohalt on ka luterlus olnud hereesia ning ainult ajalooline situatsioon ning Jumala arm on päästnud luterlasi nt albilaste saatusest). Nii et ajaloolise järjepidevusega poleks nagu põhjust vehkida. Eriti 21. sajandil.
Kuigi nn geiteema kirikus on esmapilgul teist laadi küsimus, ongi siingi küsimuse all inimese sooline olemus. Ma suudaksin mõista EELK seisukohta vaimulike seksuaalse orientatsiooni kohta, kui kiriku seisukoht oleks sama range ka nt vaimulike kliendistaatuses külastuste suhtes prostitutsiooniga tegelevatesse asutustesse (edaspidi tekstis: litsimajja). Ometi ilutseb meie vaimulike esirinnas isik, kes on saanud kuulsaks mitte üksnes litsimaja külastusega ja asja avalikuks tulemisel selle avaliku salgamisega, vaid ka sellega, et sundis/ palkas oma lapsi tema käitumist avalikustanud isiku vastu koguma (või kirjutama) enam kui küsitava väärtusega jutukesi. Pean prostituudi "kasutamist" samaväärseks alaealise (loe: lapse) "kasutamisega", sest kummalgi pole reaalset võimalust öelda "ei". Tänapäeva prostituut (sageli ka alaealine) ei ole vaba inimene ja tema "teenuste kasutamine" viitab mitte seksuaalsete vajaduste rahuldamatusele, vaid võimuga seotud probleemidele (sh ka seksuaalsetele hälvetele ja väärastumistele). Nii et kui homoseksuaalsed suhted (mis reeglina põhinevad kahepoolsel vaba tahte avaldusel) ei sobi kokku vaimuliku ametiga, siis kuidas saavad sobida vaimuliku ametiga kokku litsimajas käimine? Kuidas sobib see kokku loosungiga "Olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega!"? Või on homoseksuaalsus "nakkavam" ja ohtlikum kui litsimajade külastamine?
Kuigi ma ei kuulu Andrus Kiviräha suurte austajate hulka, siis antud küsimustes võiks küll teda kuulda võtta: "Vaadakem ligimesele näkku, mitte püksi" — seda nii vaimulikuametisse sobivuse kui ka seksuaalse käitumise osas.
Heili Einasto
EELK liige alates 1988