Usust rääkides ja usku tunnistades
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 11. aprill 2007 Nr 15 /
8. aprillil sai 50aastaseks kauaaegne Lääne-Nigula koguduse õpetaja, Misjonikeskuse juhataja ja Lääne abipraost Leevi Reinaru.
Vaadates tagasi möödunud aastatele, meenutab Reinaru, et kirikuõpetaja amet oli tema jaoks selge kutsumus. «Isa Karl Reinaru oli Randvere, Rannamõisa ja Prangli õpetaja ja andis varakult kiriku juures ülesandeid, pani usust rääkima ja usku tunnistama. Käisin temaga kaasas ja siis ükskord käskis ta mul talaari selga panna ning minna üksinda Prangli saarele ristimistalitust läbi viima.»
Töö Jumala kasuks
1978. a viis noore kirikuõpetaja poolteiseks aastaks teenima Avinurme ja Tudulinna kogudust. Siis tuli kohustuslik sõjaväeteenistus Nõukogude armees Puškini linnas, sõjaväepiletis amet – pastor. «Ma töötan Jumala kasuks,» vastas Reinaru ülekuulajate küsimusele, kes ta niisugune on ja kelle kasuks töötab. «Relva kätte võtan, aga inimest tapma ei hakka.»
See vastus viis ta tööpataljoni nende hulka, kes olid kohtulikult karistatud ega tohtinudki relva käes hoida. Nemad küsisid omakorda: «Püha isa, miks sa sõjaväkke tulid?» Tagantjärele on kindel, et Jumala käsi oli seal noore kirikuõpetaja kaitseks mitmel korral tegev – taburet oli juba õhus, aga rünnak jäi pooleli, meenutab Leevi ise. «Jumal andis julguse olla ja tunnistada.»
31. juulil 1982. a oli ametlik määramine Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse õpetajaks. Need pikad aastad on linnapoisi muutnud maainimeseks, kuigi viimased kümme aastat Misjonikeskuse juhina on toonud kaasa tihedat Tallinnas käimist.
Igapäevane tunnistus
«Misjonikeskus tahab julgustada inimest välja ütlema, et ma olen usklik,» mõtiskleb õpetaja. «Luterlastel on kompleks – inimene arvab, et ta pole Jumalale küllalt hea. Seda saab koolituste ja selgitamisega maha võtta. Aluseks on ikkagi sinu oma osadus, pole vaja seda inimeste seaduste järgi võrrelda – ela ja kasva usus,» toob Reinaru kõige olulisema välja.
Kogudusetöös peab ta oluliseks piibli- ja palvegruppide olemasolu: «Kui tahta enamat, siis koguduse tegelik kasvamine toimub nendes gruppides,» arvab ta ja lisab, et vaimuandide kasutamine peaks luteri kirikus mõjukam olema.
«Seda võiks nelipühi kirikust õppida,» arvab Leevi Reinaru ning lisab, et kristlase igapäevase elu tunnistus peaks olema jõulisem. «Siis oleks koguduse kuulutus ühiskonnas mõjusam ja inimesele jõuaks selles konkurentsipinges kohale, mida kirik õieti pakub.»
Leevi enda igapäevaelus on abikaasa Helle kirikumuusikuna olnud Avinurmest alates tema kõrval, pojad Joel ja Daniel on tuntud ansamblist Crux. «On heameel, et usk neid kannab ja et nad oma andidega on kõik kirikutöös kaasas,» on isa ja abikaasa oma pere üle rõõmus.
Eesti Kirik soovib juubilarile seda, mis teda töös ja elus kõige rohkem kinnitaks. «Ole ustav surmani,» ütleb Leevi ise. «See loosung vanaaegses kirjas on mul kodus kogu aeg silma all.»
Heli Reichardt
TEISED TEMAST
Ülle Erman, Taebla vallavanem: Teda ei saa ühe sõnaga iseloomustada: tema sisse mahub nii palju, mida ta teistele välja annab. Ta on tubli pereisa ja väga tugev meeskonnatöös. Ja see meeskond, kes tema ümber koguneb, on väga nooruslik.
Tiina Võsu, Lääne-Nigula koguduse sekretär ja juhatuse esimees, Misjonikeskuse koolitussekretär: Tulin Leevi kutse peale siia ajutiselt appi, kui Haapsalus esimest misjonikonverentsi peeti, ja olen jäänud. Oleme teineteist arvestavad kolleegid ja Leevi puhul hindan seda, et ta on uuele avatud.
Tiit Salumäe, praost: Õppisin Leevit lähemalt tundma Venemaal, kui teenisin ingeri kogudust. Eks olnud see ime, et vene sõjavägi pani teda sinna, kus vajati – töötama ingeri koguduse noortega. Sealt algas Leevi tee Läänemaale. Lääne-Nigula kogudus armastab ja palvetab oma õpetaja pärast. Minu äraolekul on Leevi võtnud juhtida Lääne praostkonda. Kõigis tema töödes, pühapäevas ja argipäevas, on ta kõrval abikaasa Helle. Jumal on neile kinkinud pojad, kes peavad oluliseks samu väärtusi.
Andres Põder, peapiiskop: Oleme temaga ammused tuttavad. Leevi on väga nooruslik ja tema ümber on nii vanad kui ka noored, keda ta oskab siduda üheks meeskonnaks, nagu me siin Lääne-Nigulas näeme – vanadest koguduseliikmetest alates ja Cruxiga lõpetades.