38 riigi erinevate kirikute ja uskkondade esindajad valmistasid Moskvas ette dokumenti, milles juhitakse kaheksat tööstusriiki ühendava organisatsiooni G8 tähelepanu maailma globaalsetele võtmeküsimustele.

25.–26. maini Moskvas toimunud kohtumise kutsus kokku Venemaa religioonidevaheline nõukogu. Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ning Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindas sellel Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur (fotol).

Kohtumise eesmärgiks oli ette valmistada Venemaa pealinnas 3.–5. juulini toimuvat religioonide tippjuhtide koosolekut, kuhu Eestist sõidavad EKNi president piiskop Einar Soone, Peeter Kaldur ning siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au. Juulikuine koosolek kutsutakse kokku, et kinnitada dokument, mis esitatakse G8 tippjuhtide koosolekule, mis esmakordselt oma ajaloos saab kokku Venemaal, juuli algul Peterburis.

Pretsedenditu kohtumine

«Tegelikult niisugust religioonidevahelist kokkusaamist tasandil, mis puudutaks kõiki maailma probleeme ja tähtsamaid religioone, pole kunagi varem olnud,» kinnitas Moskvas käinud Peeter Kaldur Eesti Kirikule.

Kaldur rõhutab ettevalmistava ekspertide koosoleku esinduslikkust: kohal olid 38 riigi kristlaste, muhameedlaste, judaistide, taoistide, hinduistide ja budistide esindajad.  

Kahe päeva jooksul otsiti põletavamaid probleeme ja teemasid, mis on ühised erinevatele religioonidele. Sõelale jäänud enam kui kümne teema (näiteks terrorism, massimeedia roll, tsivilisatsiooni dialoog ja partnerlus, vaesusega võitlemine, planeeritud ressursid ja ökoloogilised võimalused jne)  hulgast valib komisjon välja olulisemad ning saadab valiku ülevaatamiseks ekspertidele, sealhulgas Peeter Kaldurile.

Viimased on kohustatud juuli alguseks andma oma hinnangu, mille alusel ülal nimetatud religioonide tippjuhtide koosolek kinnitab dokumendi edasitoimetamiseks G8-le. Kaldur rõhutab, et hetkel on ennatlik nimetada teemasid, kuna nende valimine seisab veel ees.

On teada, et G8 tippkohtumine keskendub kolmele peateemale: energia (selle jaotamine ja energia jaotamisega seotud julgeolek), haigused (nakkushaigused, aids) ja haridus (kõikidele kättesaadavus).

«Et meie hääl kostaks, selleks tuleb häält teha,» kinnitab Kaldur, kellel on veendumus, et ühisdokumendil on kaalu maailmaorganisatsiooni G8 ees ja et sellest tõuseb otsest tulu kogu maailmale.

G8 – kaheksa riigi ühine nimetaja

G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. G8 ajalugu sai alguse 1975. aastal Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d‘Estaingi korraldatud kuue riigipea kohtumisega. Gruppi hakati nimetama G6 ja kui 1976 liitus sellega Kanada, siis G7ks. Pärast N Liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, mis sai täisliikmeks 1998. a, muutes grupi nimeks G8.

Venemaa on tänavu organisatsiooni eesistuja, mistõttu organisatsiooni tippsündmuse, liikmesriikide liidrite kohtumise rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega toimumispaigaks valiti Venemaa.

Liina Raudvassar