Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Toimetuse postist

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Mõeldes armsale vanaemaleVeel oli aega meil peatuda viivuks ja kanda palveid.
Ring täis saama pidi ju sellelgi Issanda aastal…
Suur rahu äkki me sees.
Mind vaikides silmitseb ta…
(Ära nii vaata!)
Mu aias on mustad jõulud
ja hõbekuulid nukrusest jääs.
Olin ihanud hiilgust ja au,
aga Sind polnud minule antud.
Vaid truualamalt kõrval
üks igatsev-sõbralik süda…
Need jõulud siiski said
Jumala armust kantud.
Süütan maja täis põlema küünlaid
ja ikka näen TEDA.
Sellelgi päeval, et leida aega
ja peatuda viivuks!
Mind kanna palveis,
kui vaatad kiirgavat kuud…
Vaikida. Vaikida aina…
Peost nõutuna nõristan pärleid…
Ja lahkudes Peeglitoast
kõverdan himurat suud.
Mõtted on Jeesusel, Sinul
ja sääl, kus mu KIRIK.
All Prantsuse veini õrnalt kliriseb klaas…
kristall…
Lina on valge, laual on hõbe.
Liuad on lookas
JA MA OLEN PÕLVILI MAAS.
* * *
Oma vanaema Aino Parti mälestuseks, kelle palvete otsa ma komistasin. Ja oma igavestele lapsepõlvesuvedele Saaremaal Kuressaares, mis on mind saatnud ka kõige kõledamal päeval Jumala õnnistuse ja armastusega vanaemalt.
Tänulikult mõeldes
Marju Roov
Nõmme mändide all Tallinnas

Jaga