TOIMETUSE POSTIST

Jõuludele mõeldesJõulud on kaartide saatmine, kingituste tegemine, kuuse ehtimine ja salmide õppimine. Jõuluaeg on rikkalike söömaaegade ja pere koosviibimise aeg. Lauale pannakse paremad palad, seapraad, verivorstid, sült ja hapukapsad.
Jõululaupäeval käiakse kirikus, õpetaja peab jõulujumalateenistust. Käiakse kalmistul, viiakse omaste haudadele kuuseoks ja süüdatakse küünal.
Kas ei tundu siiski imelik, et jõulude iseloomulikel asjadel on küljes vale maik? Võtame või Jeesuse sünnipäeva. Piiblist ma tema sünni täpset kuud ega päeva leidnud pole. Kolmandal sajandil paigutas rühm egiptuse teolooge Jeesuse sünni 20. maile, kuid teised eelistasid varasemaid kuupäevi: 28. märtsi, 2. või 19. aprilli. Lõpuks oli Jeesuse sünd asetatud 25. detsembrile. Selle määrasid katoliku kiriku jumalasulased.
Igas peres on alati oodatud jõuluvana. Kas aga on keegi suuteline lastele selgitama, kuidas jõuluvana kõigest ühe õhtuga suudab miljonites kodudes käia? Kui laps saab aru, et teda on petetud, jõuluvana polegi olemas, kas ta siis ei kaota usaldust vanemate vastu?
Ei saa mainimata jätta jõulupüha usulist külge. Miljonid usklikud austavad jõulude pühitsemisega Jeesuse sündi. Nad sätivad kodus üles Jeesuse pilte ja esitavad tänupalveid Jeesusele. Olgu kuidas on, aga jõulud on teel meie südamesse. Toogu need igasse kodusse rõõmu, hardust ja rahu!
Aleksander Kõrgesaar,
Jõgevamaa, Vaiatu küla