Toimetuse kirjakast

Naisvaimulike kiituseks
Olen jälginud Eesti Kiriku arutelusid naisvaimulike ümber. Piiblis on tõesti öeldud, et õpetada tohib ainult mees. Ometi on Jumal kasutanud ka naisprohveteid. Seetõttu arvan, et Jumal ei ole selles osas tähenärijalikult järjekindel.
Olen meeskristlane. Mul pole tõsiselt võetavaid sõpru meeste hulgas. Naiste seast on palju kergem leida neid, kellega rääkida ristiusust. Usk on tõsine hingeline asi. Parem on, kui räägitakse kõik südamelt ära. Seda on aga kergem teha oma soost inimesega.
Pastor peaks olema inimestega väga lähedane, kellele saab ära kõik rääkida. Seega peaks ideaaljuhul koguduses olema meessoost ja naissoost vaimulik. Meil ei jätku vaimulikke isegi igale kogudusele. Meesvaimulik on ehk meeldivam nii meestele kui naistele koguduses. Ometi leian, et mingis mõttes on meie naisterikastes kogudustes kohasem naisvaimulik.
Meie luterlikus kirikus toimuvad väga ilusad jumalateenistused oreli saatel. Kui sinna kuulub ka tõsine ja sügav jutlus, siis saan kirikust tõsise vaimuliku elamuse. Sellest võib jätkuda isegi mitmeks päevaks.
Meie ajal tuleb raadiost, televiisorist ja ajakirjandusest või isegi Internetist palju igasugust infot ning valdavalt ateistlikke mõtteid. Kõige vastu on raske seista. Seetõttu võib inimesele jääda väheks heast jumalateenistusest igal pühapäeval. Seega oleks vajalikud koguduseliikmete omavahelised isiklikud kontaktid ja ka kontaktid õpetajaga. Siin on olukord, kus naisvaimulik võib vahel isegi ületada meest naisele omase headuse ja armastusega.
Seega ei püüa ma midagi muuta. Ometi on mul hea meel, et meil on olemas tõsiusklikud naisvaimulikud.

Eesti Kiriku lugeja
Lihulast

Kui Taevaisa raputab meile tuhka pähe
Soovin teile, kallid Eesti Kiriku tegijad, teie töös jõudu ja häid mõtteid! Leht on väga tore ja meeldib mulle. Suur tänu! Mõtlesin, et iga lehelugeja võib ju ka vahel lehele midagi kirjutada, sellepärast panen kirja mõned mõtted, mis pähe on tulnud, ja ka ühe oma väikese luuletuse.
Piiblis on kirjas sellised read: «Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures» (Ps 66:5). Ega inimesed praegusel ajal enam suurt ei taha endale tuhka pähe raputada ja meelt parandada. Võib-olla sellepärast peab Taevaisa aeg-ajalt meie maad väristama ja maa seest tulevat tuhka meile pähe raputama. Milleks seda nüüd vaja on, peaks iga inimene ise hoolega uurima ja mõtlema.
Võib-olla tahab Taevaisa meile märku anda, et see Paabeli tornide ehitamine nii maa peale kui ka meie mõtetes ei ole vast päris õige tegevus, ja kui uhkus ja tornid väga suureks lähevad, siis võivad need ka ümber kukkuda. Võib-olla peaksid inimesed massihävitusrelvade tegemise asemel hoopis üksteisest rohkem hoolima ja üksteisele toeks olema nii mures kui ka rõõmus. Aga eks aeg annab arutust.
Vaikselt Su ees olla on hea,
kui midagi mõtlema ei pea.
Ole mu sees, Taevaisa,
siis on kõik väga hea.

Mihkel Reinup
Sakust