Toimetuse kirjakast

Jumal teeb imesid
Mu südames on soov, et Jumala nimi saaks austatud ja Tema ime avalikustatud, seepärast kirjutan teile loo, mis sündis minu lapselapsega.
Möödunud aastal kurtis mu 14aastane tütrepoeg, et tema jalad väga tihti valutavad. See oli kestnud juba pikemat aega, aga arsti poole me veel ei pöördunud. Kiviõli vabakoguduse kirikus käib väga tihti külalisi Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Gruusiast, Lõuna-Aafrikast, Ameerikast ja mujalt. Koosolekud toimuvad meil eesti ja vene keeles ja kui on välismaalasi, siis lisandub kolmaski keel.
Sel korral, millest tahan rääkida, oli meil külaline arvatavasti Hollandist. Pärast koosolekut oli võimalus paluda oma probleemide ja haiguste pärast. Mu tütrepoeg ei ole kiriku fanaatiline austaja, aga seekord kutsusin ta endaga kaasa.
Kui inimesed läksid ette, et pastor nende eest paluks, ütlesin poisile, et ta võiks ka minna. Lapselaps oli nõus. Ütlesin tõlgile, et poisi jalad valutavad. Pastor kutsus poisi kohe ette, käskis tal istuda toolile ja toetada selg tugevasti vastu seljatuge. Teise tooli pani talle jalgade alla.
Siis kutsus pastor ühe noore õe enda juurde ja ütles: «Vaata neid jalgu! Üks on teisest sentimeetri või pooleteise võrra lühem, loomulikult jalad valutavad.» Ta pani oma käed jalgade peale ja hakkas paluma. Mu õetütar, kes istus ees, kuulis palve ajal õrna kondi raksatust, ja poisi jalad olidki ühepikkused.
See on tõesti tõsi, mina nägin seda ja kirikus oli ka rahvast. See oli suur Jumala ime! Me teame, et mitte pastor ei tervenda, vaid Jumala vägi tarvitab inimesi teiste tervendamiseks. Olen poisilt tihti küsinud, kuidas on jalgadega, ja ta ütleb, et kõik on korras.
Endel Punga
Kiviõlist

Mis oleks, kui unistaks?
Olen pensionär ja et vahel jääb aega üle, siis mulle meeldib unistada. Nii mõtlesin, et lehes võiks olla ka selline rubriik, kus oleksid kirjas unistused.
Ühel päeval unistasin, et küll oleks tore, kui kõik meie õpetajad oleks magistrikraadiga, kõik koguduseliikmed oleks lõpetanud piiblikooli, kõik noored oleks läbinud leeri- ja lapsed pühapäevakooli. Kõik koolis käijad ja kooli lõpetanud võiksid siis teistele rääkida oma õppimistest ja tegemistest.
Mina unistan, et selline tegevus teeks koguduseelu elavamaks ja inimesed üksteisele lähedasemaks. Peale selle võiksid olla veel palvekoolitused ja tunnistused sellest, kuidas Jumal on kedagi aidanud.
Mihkel Reinup
Harjumaalt

Kaastöölubadus Saksamaalt
Tänan väga ilusa kirikukalendri eest! Mõned pildid on nagu rõõmus jällenägemine (Kuusalu, Saha, Madise) ja teised nagu küllakutse: «Tulge ja vaadake!». Kui me abikaasaga sel suvel Eestisse sõidame, saame loodetavasti tulla ja vaadata.
Lugesin Eesti Kirikust, et 2011. aasta on EELKs kuulutatud lauluraamatu aastaks. Pakun teile neli artiklit laulude või luuletajate kohta, sest ka praegusel lauluraamatul on palju saksakeelseid juuri. Neil lauludel või luuletajatel on 2011. a juubel ning nad mängivad saksakeelsetes lauluraamatutes tähtsat rolli.
Albrecht Schmidt-Brücken
Rottenburgist