Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Toimetuse kirjakast

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee

Eesti Kirikus võiks olla rohkem dialoogi
Olin üllatunud, kui leidsin Eesti Kiriku hiljutisest numbrist lausa kolm lugu, mis vaatasid homoteemat hoopis teise pilguga kui Eesti luteri kiriku valitsus. Mõtlen teoloogiadoktorite Urmas Petti ja Jaan Lahe kirjutisi 20. oktoobri lehes. Nende kahe kõrval sai sõna ka geikristlastega ühinemise eest õpetajaametist tagandatud Heino Nurk. Suur tänu Eesti Kirikule selle eest!
Olen Eesti Kiriku lugejana lehes puudust tundnud just sellesarnasest dialoogist. Nii jäin põnevusega ootama järgmist kolmapäeva. Lootsin, et dialoog jätkub, sest minu meelest ei tohiks homoteemat maha vaikida. Silmi kinni pigistades ja eri seisukohti eirates võib tühine asi plahvatuseni viia. Soomes piisas tormi tekitamiseks vaid paarist lausest ühes telesaates.
Kui lugesin 27. oktoobri lehest Valga praostkonna kirikuõpetajate avalikku kirja, hakkas mul külm, otse füüsiliselt külm. Kirja all võinuks olla ka «Grupp seltsimehi» – niivõrd teisest ajast oli selle kirja toon. Kõige solvavam oli, et pastorid rääkisid lugejate, s.t ka minu nimel. Ajalehte ähvardati lugejate kaotusega. Mulle anti teada, et sellest lehest pean ma saama peaasjalikult ainult kiriku ametlikke seisukohti ja et nende üle ei vaielda.
Olen kiriku liige, kellel ei ole alati väga kindlaid seisukohti ühes või teises küsimuses, sest elu muutub nii kiiresti ja minu teoloogiline haridus on, nagu ta on. Seepärast ootan oma kiriku lehest – aga kust siis veel? – teoloogide jt tarkade inimeste arutlusi ja poleemikat. Oma arvamuse kujundamiseks on vaja tunda poolt- ja vastuargumente. Kui aga inimesel pole infot, on ta väga lihtsalt manipuleeritav.
Ma ei ole nõus Valgamaa pastoritega, et Eesti Kirik peabki olema kirikuvalitsuse häälekandja ja kirikuvalitsuse poole kaldu. Kirikuvalitsus ei ole mitte midagi ilma kiriku liikmeteta ja kiriku liiget ei tohiks taandada pelgalt ühetaoliseks kirikumaksu maksjate massiks. Seepärast ei tohiks ka kirikuvalitsuse otsused seista väljaspool (avalikku) kriitikat.
Avalik ja vastastikku lugupidav dialoog näitab mulle kui kiriku liikmele, et meie kirikus on asjad heas korras, et kirikus on eluterved suhted, et erimeelsustele vaatamata sallitakse üksteist. Väga kaldu ajalehte on raske usaldada.
Lehte Ilves
Haapsalust

Kas viimnepäev on tulemas?
Must masendus haarab meeli: milline on ühiskond? Üks osa mehi vangis, teine osa joodikud ja narkomaanid, kolmas osa meestest koosnevad perekonnad.
Eks see ole viimsepäeva saabumine pikkamööda, sest inimkond saab otsa.
Kõik mehed pole ju ajuhaiged, kes sellesse ühiskonda kuuluvad. Tõde ei ole võimalik tõlgendada, nagu õpetatud mehed kirjutavad, oma suva järgi. «Mina olen tee, tõde ja elu,» ütleb Jeesus.
Lisan oma mõtetele juurde ka värsiread.

Parv linde udusel hommikul
teel heleda päikese poole.
Veel kullaseid kaski näen akendest,
on sügis saabunud maale.

Vaim sirutub haaramaks kõrgusi,
et peleta segavat sudu,
mis varjutab taevaseid tõdesid,
ja silmi väsitav udu.

Peab usk ja lootus tugev olema,
et eluteel edasi minna.
On palvetes jõud, mis talutab
viimaks elava Jumala linna.
Johanna Vellenurm