Teejuhiks jõulusõnum

Luuka evangeeliumi jõulujutustuses kohtab kuulaja ning lugeja mitmeid isikuid, kuid maiseid peategelasi on vaid kolm: Maarja, Joosep ja lapsuke. Nagu oli antiikaja draamale kohane, rõhutavad peategelaste tegelikku tähtsust kõrvaltegelased, kellest keiser Augustus sai küll järelpõlvedele tuntuks niikuinii, Küreeniuse nime aga ei tunneks ilma jõuluevangeeliumita praktiliselt meist keegi.
Ka sellel aastal vilksatab jõulukirikus korraks tema nimi, et Jeesuse sünd seetõttu veel suurema tähelepanu saaks. Petlemma jaoks oli Jeesuse sünd kahetasandiline meediasündmus. Karjaste teated liikusid mööda maad ja inglite sõnum tuli taevastest alla maa peale.
Pidevalt korduvad reklaamid esitavad muu hulgas oma kampaaniaid lühivormelina 3 = 2. Kuna seda pakkumist peetakse heaks ja arusaadavaks, siis jäädakse järele mõtlema. Mina ei ole märganud pakkumist 3 = 1. Selle tegi Jumal 2000 aastat tagasi. Ehkki numbriliselt võib seda pakkumist palju suuremate vahekordadega ületada, ei ole inimkond selle sõnumi sisust aru saanud. Selles oleme ka täna kõigi varasemate põlvkondadega samas seisus.
Jeesuse sünni ehk sõna lihaks saamise imet püüdis esimeste sajandite varajane kirik kolmainsusõpetuse formuleerimise kaudu sõnaliselt väljendada. Jõulusaladus jäi aga ikka imeks ning täidab meid tänapäeval nii nagu varemgi, sest saladus ei lase end sõnastada. Saladuse puudutust saab uuesti oodata, sest see on alati värske.
Saladusest saab laulda, saab laulda sellest, kuidas Jumal, Püha Vaim ja Jeesus on algusest peale seesmiselt omavahel seotud ja kuidas meil on võimalus Jumala 3 = 1 pakkumist vastu võtta. Jõulude ajal värskeneb meis lapsemeel. Kui aga jõudu üle jääb, võime püüda järele mõelda, mida see sõnum tähendab. Nii nagu Maarja püüdis aru saada, mida ingel Gabrieli teretus temale tähendab ja mida tähendab see, et ta on armu leidnu. Kuidas leiame meie armu?
Jõulud on ka perekonna sündmus. Kodune ühtekuuluvustunne saab jõudu ja tuge püha perekonna kujundist. Laulud Joosepist, Maarjast ja Jeesus-lapsest toetavad igatsust ja soovi siduda pered tugevamini kokku ning teadvustada kristliku peremudeli väärtust. Toetagu jumalikku päritolu hardustunne, mida seletada ei oska, armastust meie peredes ja kodudes. Jõulud elavdavad igatsust eheda ja puhta järele, mis on ka igatsus tavalisest argipäevast parema püsireaalsuse, selgema seesmuse ja õigemate inimsuhete järele.
Hiljutisel festivalil TriaLogos oli üks loeng pealkirjaga «Media Madness. The Global Media War Against Family, Life and all Things Christian» / «Meediahullus. Ülemaailmne meediasõda perekonna, elu ja kõige kristliku vastu». Loengu sisust olulisem on pealkiri, mis teadvustab niisuguste jõudude olemasolust, kes sõdivad ka jõuluevangeeliumi vastu, kes midagi enam pühaks ei pea ja Jumala andidele selja pööravad. Aga need jõud ei suuda jõulusõnumit ära võita. Meie töö on oma sõnumiga sellele suunale vastu seista ja tõde kuulutada.
Jõulud on andnud suure panuse kristliku kultuuri mõju tugevusse. See kultuur toimib inimese egoismi ületades, järgmist sugupõlve kasvatades ja teda õnnistades. Igal maal ja iga rahva juures saavad jõulud pühade kombestikus erineva värvi, mis pärineb selle rahva väärtuslikust eripärast. Kuid ka kohalike tavadega põimunud kujundid ja rituaalid toetuvad kristlusele enesele, moodustavad püsiväärtuse ega kao kuhugi, nagu näiteks kadus põrmustunud Iiri majandusmudel.
Jõulujutustuse kirjanduslik kuju, millisena Jumal laskis sellel sündida ja piibellikuks sõnumitekstiks saada, on imeline just niisugusena. Sellel jutustusel on võime ja vägi ikka ja jälle mitte üksnes uuesti sünnitada igihaljaid igatsusi, vaid mõnele igatsusele ka täitumist pakkuda, tuua aeg-ajalt lahendusi meie elulistele küsimustele.
See saab teoks väikeste annuste kaupa, sest tõotuste, ka jõulutõotuste täitumine toimub üksnes sammhaaval, samas mõõtkavas meie endi maise edenemisega.

Randar Tasmuth,
usuteaduse instituudi rektor