Tartu praostkond elab 21. sajandis

Vaevalt on Maarja-Magdaleena kirik näinud viimastel aastatel ühekorraga nõnda palju vaimulikke kui jüripäeval, 23. aprillil, mil pühakotta jumalateenistusele kogunes praostkonna arvukas õpetajaskond.

Suurtest teedest kõrvale jäävas Maarja-Magdaleena külas tehti kokkuvõtteid Tartu praostkonna mullusest tööst.
Praostkond paistab silma koguduste rohkusega: 20 kogudust (sama palju kogudusi on vaid Saarte praostkonnas) paiknevad neljas maakonnas; neid teenis 2007. aastal arvukalt õpetajaid – 20. Ehkki kogudusi on sama palju kui õpetajaid, on ometi mitmel vaimulikul teenida ja hooldada mitu kogudust: praostkonna eakaima vaimuliku Eenok Haameri õlul on koguni nelja koguduse – Mustvee, Lohusuu, Maarja-Magdaleena ja Tartu soome koguduse elu. Nende koguduste teenimisel on energilisele vaimulikule abiks Siimon Haamer.
Raigo Ojamets teenib Kodavere ja Alatskivi kogudust. Praost Joel Luhametsa hinnangul on siiski hea, et hooldatavaid kogudusi oli suhteliselt vähe ja teenimisel olid abiks diakonid: Aivo Prükk Maarja-Magdaleenas, Urmas Paju, kes mullu juunis õpetajaks ordineeriti, Võnnus. Tartu Maar­ja koguduses abistab õpetaja Peeter Paenurme diakon Maar­ja Sokk. Töötavad ka vikaarõpetajad Kaido Soom, Naatan Haamer ja Aare Vilu (Vara koguduse hooldaja).
Oodatakse vaimset ärkamist
Praostkonna alale jääb suuruselt teine Eesti linn Tartu, aga ka maapiirkondi, kus sotsiaalsed probleemid suured ja kogudused väikesed. Ometi on praost Joel Luhametsa arvates arvud rõõmustavad: liikmesannetajaid oli võrreldes tunamullusega 2007. aastal rohkem tervelt 11 koguduses, ühtekokku lisandus 164 uut liiget. Et liikmesannetajate arv tõusis ka 2006. aastal, siis on kahe aastaga juurde tulnud koguni 299 inimest.
«Kahe aastaga oleks nagu lisandunud üks keskmise suurusega kogudus,» märkis praost. Enim uusi liikmeid tuli Tartu Peetri kogudusse – 78. Õpetaja Kalle Mesila selgitas «firmasaladust»: uuendati vanu sidemeid. «Kunagistele koguduseliikmetele tuletati meelde, et nad on selles koguduses ristitud või leeritatud,» ütles Mesila.
Kirikutalituste arvud peegeldavad tendentse Eesti elus. «Matuste rohkus peegeldab vaimuliku tööd hooldekodudes,» märkis Äksi koguduse diakonõpetaja Urmas Oras koguduse andmestikus matusetalituste arvukust kommenteerides. Teisalt kajastub matusetalituste rohkuses ja ristimiste vähesuses üleüldine liikmeskonna vananemise tendents ja ka sotsiaalsed probleemid: ääremaade tühjaksjäämine ja tõmbekeskuste koondumine linnadesse.
Vaimulikku põuda kogetakse eri põhjustel mitmeski kohas ja hingekarjaste lootus on nendel, kes kiriku käekäigu eest palvetavad. Näiteks Kursi koguduse õpetaja Sulev Sova on uhke küll rikkalikult tornidega kaunistatud kauni kiriku üle, kuid samas teeb talle muret koguduseelu soikumine, millel sügavamad ja ajas kaugele ulatuvad sotsiaalsed põhjused.
Ometi ei langenud maakoguduste õpetajad pessimismi, sest enamik rõhutas head koostööd kohalike omavalitsustega ja tunti rõõmu neist inimestest, kes koguduse juurde on tulnud ja jäänud. Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga nurises, et asjaajamine vallavalitsusega on aeganõudev.
Laiusel tehakse hoogsat muusikatööd. Õpetaja Raino Kubjas rääkis tunnustavalt lauluhimulisest koguduserahvast, kes osalenud teistegi praostkondade laulupäevadel. Ometi on ka seal õpetaja hinnangul rahvas passiivne ja vajaks vaimulikku äratust.
Aktiivne lastetöö
Koguduseliikmete ustavus on kahtlemata innustuseks kõigile töötegijatele. «Meil on sõbralik ja oma kodupaika kiindunud rahvas,» toonitas õpetaja Rene Alberi Avinurme koguduse kohta, mis on praostkonna suurim maakogudus.
Praostkonna noorim, vaid 15aastane ärkamisajal tekkinud Jõgeva kogudus elab senini päriskirikuta, koos käiakse lasteaiahoonest pühakojaks kohandatud majas, mida õpetaja Valdo Reimanni sõnul koguduseliikmed oma armsaks koduks peavad.
Rõõmsad toonid tulid kõnelejate sõnadesse, kui oli juttu laste- ja noortetööst. Paistab, et seda tehakse Tartu praostkonnas erilise innuga: näiteks kiitis laste aktiivsust Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart.
Koostööd teiste konfessioonidega tehakse mitmes koguduses: Torma kogudusel on head sidemed Sadala baptistikogudusega. Mustvees, vana­usuliste aladel, antakse õpetaja Eenok Haameri sõnutsi vastastikku eeskuju usulises kasvamises ja innukuses.
Kogudused ehitavad
Koguduse elu edendamisele mõeldakse Kodaveres nüüdisaegselt ja südamega: aruandeaasta lõpul kinnitas koguduse nõukogu arengukava. Koguduse õpetaja Raigo Ojamets ütles, et mullu keskenduti seal oreli remondile, selleks tehti rahataotlusi. Euroopa Liidu struktuurifondist taotletakse raha kiriku elektrisüsteemi remondiks. PRIAlt loodetakse saada raha ka Alatskivi koguduse üsna halvas seisukorras oleva pastoraadi renoveerimiseks.
Eesti majanduslanguse eelsesse aega jäänud aruandeaasta kandvaks teemaks oli ehitus üsna mitmes koguduses. Suurim ehitaja oli 2007. aastal ja on ka järgnevatel aastatel Tartu Pauluse kogudus, sihtasutuse ja koguduse koostöös renoveeritakse ajaloolist kirikuhoonet. Kinnisvaraarenduse plaane pidas ka Tartu Peetri kogudus, aruandeaastal jõudsid planeeritavad hooned, kuhu tahetakse rajada kortereid, büroopindu ja koguduse tööks tarvilikke ruume, detailplaneeringu järku.
Paljuräägitud arengukava osas on eeskujuks Tartu Maar­ja kogudus, kelle prioriteedid juba viie aasta eest sõnastati ja paberile pandi. Kümme aastat on kogudusemajas tegutsetud, olulisim eesmärk on kiriku – aastakümneid võimlana kasutatud hoone – tagasisaamine. Näib, et asjalood peatselt nii kujunevadki, et hoone antakse taas endise omaniku käsutusse, ja see toob ehitusbuumi arvatavasti ka Maarja koguduse ellu.
Kiriku renoveerimine hakkab lõpusirgele jõudma Kambjas. Üsna nukras seisus on praegu Avinurme kirik, kapitaalremonti vajavad Laiuse ja Äksi; Maarja-Magdaleena kiriku läbitilkuv katus vajab parandamist, eelmisel aastal valmis pastoraadi katuse kohta muinsuskaitse eritingimustega põhiprojekt. Võnnus renoveeritakse pastoraati, aruandlusaastal vahetati seal katus ja ehitati uus korsten.
Innovaatiline aruandlus
Et saada koguduste elust paremat ülevaadet, on Tartu praostkonnas mindud 21. sajandi teed: nüüdistehnika vahenditega kuvati ekraanile iga kogudust tutvustav lehekülg ja graafikud arvnäitajatega. Nii said kuulajad ettekujutuse viimase kümnendi tegevusest, ekraanil olevat teavet – talituste ja liikmete arvu – kommenteerisid koguduste õpetajad. Taolise infotehnilise materjali koostas Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets, kes sarnast esitlusvormi kasutas juba eelmiselgi aastal.
Värvilised graafikukõverad näitasid väga hästi koguduste arengut ja tõenäoliselt lubavad ka vaadata tulevikku. On kogudusi, kelle kõverjooned püsivad stabiilselt ühel joonel, on neid, kelle rada allamäge libiseb, mõnel siiski ka tasapisi tõusuteed rühib. Ülevaatlikkus ja võrdlusvõimalus varasemate aastatega lubab teha enam järeldusi, sest arvud suudavad rääkida paljust. Nii tekib mõne koguduse puhul küsimus tööjõudluse kohta, üllatus-«ohhoo» või nukker tõdemus rasketest ääremaaoludest ja inimestevahelistest suhetest.

 

Lea Jürgenstein