Tartu kui kinolinn

Tartu Linnamuuseum esitleb Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitusega Tartut kui filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi. Näitus on avatud 15. septembrini.

Esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke ja Theodor Luts võrsusid Tartust ning siin avati 1908. aasta kevadel esimene Eesti paikkino Illusion.
 Näitus tutvustab Johannes Pääsukese ja Theodor Lutsu elu- ja loometeed, sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinosid ning Tartust ja tartlastest loodud filmiloomingut.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks sai Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion juba sama kuu lõpus.
Pääsukese käe all valmis 1914 ka esimene Eesti mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Tema elutee katkes I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Theodor Lutsu elu- ja loometee oli pikk ja viljakas ning jätkus II maailmasõja järel juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud «Noored kotkad» loojana (1927).
20. sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust mitu kinoteatrit, nagu neid tollal nimetati. Suuremad neist olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning praegugi tegutsev Athena.
Paar korda kuus on linnamuuseumi kinokohvikus võimalik näha praeguste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).