Targal meelel tehtud otsused
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 18. aprill 2007 Nr 16 /
Pärast 13 aasta pikkust vaheaega kogunesid Valga praostkonna sinodisaadikud taas maakonnakeskusesse aasta korralisele koosolekule. Rõngu, Rannu, Puhja, Nõo ja Elva koguduse inimesed tulid Tartu maakonnast, Hargla omad Võru maakonnast ning ülejäänud viis kogudust (Karula, Laatre, Otepää, Sangaste ja Valga) Valga maakonnast.
Hea kombe kohaselt tervitab igas praostkonnas sinodilisi kohaliku omavalitsuse juht. Valgas olid kohal nii linnapea Ivar Unt kui ka maavanem Georg Trašanov. Viimane mitte ainult ei tervitanud, vaid võttis koosolekust pool päeva osa, elades kiriku probleemidele tõsiselt kaasa.
Maavanem pakub abi
Avatervituses lausus maavanem, et elu edenemise kindlaks märksõnaks on koostöö. Nii kohalikul tasandil, aga ka palju avaramalt riiki ja maakondi silmas pidades. Paari aasta tagune maakonna territooriumile jääva Helme koguduse lahkumine Viljandi praostkonda on maavanemal südamel, sest sellest ümberpaigutusest ei ole kuuldavasti koguduse jaoks midagi paremaks muutunud. Georg Trašanov soovis, et järgmisel aastal kokku saades võiks öelda: «Oleme astunud pika sammu edasi.»
See maavanema soov sai sinodi edenedes temalt ka hoopis karmimaid sõnu, mis siiski abi pakkudes välja öeldi. Jutt keris end lahti praostkonnakassa maksu suurendamise juurest ja jõudis välja projektide kirjutamiseni raha hankimiseks.
Maavanem tõusis ja ütles: «Mul on kahju sellest, et kirik mandub. Me märkame kõik, kuidas elu edasi tormab, ja kes ei suuda kaasa minna, see hääbub.» Head tahet üles näidates pakkus maavanem kirikule abi sihipäraste projektide kirjutamisel, sest omavalitsustel on vastavat kompetentsi.
Valga saab hosteli
Reeglina kinnitab sinod eelmise aasta sõnalise ja rahalise aruande, käimasoleva aasta eelarve, valib iga nelja aasta järel praosti, kuulab iga koguduse esindaja kolmeminutilist ülevaadet ning peapiiskopi sõnavõttu kirikuelu olulistest aspektidest ja peab armulauaga jumalateenistuse. Harjumuspärasesse rütmi on võimalik tuua ka erksamaid hetki.
Lähenevat EELK 90. aastapäeva märkides pidas Eda Kai Simmermann ettekande kirikuõpetajate elulugudest. Ettekanne põhines 10 aastaga kogutud arhiivimaterjalil ja 30 isikuintervjuul.
Peapiiskop Andres Põder tunnustas ja tänas vaimulikke nende ustavuse eest. Kiriku olulisemateks arenguteks nimetas ta liturgilise reformi lõpuleviimist, arengukava koostamist ja ristimisteemalist aastat.
Lõunasöögi järel seati sammud 112 aasta vanusesse pastoraati, kus pärast haigla väljakolimist tegutses üüri maksmata mitu kodanikeühendust. Kolme kuuga on «tallid puhtaks roogitud», ühingud majast välja saadetud, jäänud on toitlustamine ja alanud ruumide remont.
Koguduse õpetaja Heino Nurk on esimene vaimulik, kes pärast maja tagastamist on pastoraadi teisel korrusel endale eluruumid saanud. Esimesel korrusel on koguduse uus kantselei, saalis peetakse ka jumalateenistusi ja kooriharjutusi. 1. juuniks, kui Valga kirik esmakordselt lülitub teeliste kirikute projekti, tahetakse avada pastoraadis hostel.
Praostkond vajab abipraosti
Koguduse elust võib rääkida mitmeti. Jüri Stepanov Otepäält ütles tänu headele töötegijatele ja sarjas riiki selle eest, et see ei toeta koguduse käes oleva kultuuripärandi haldamist. Ivo Pill Sangastest iseloomustas aastat Jeremija sõnadega: see on Jumala suur heldus, et me pole otsa saanud. Selgituseks lisas, et pole töötegijaid, inimesed on väsinud.
Vallo Ehasalu nimetas Hargla koguduses suvel peetud murdekeelset päeva ja jumalateenistust. Enno Tanilas Karulast on teinud head koostööd muinsuskaitsega ja kaasanud sellesse ringi ametivendigi. Muinasharuldus tuli välja Maarja kiriku müüridest: leitud petroglüüf (kaljujoonis) on hetkel Soomes kirjeldamisel. Andres Aaste Rõngust on täis töötahet ja palvemeelt: et usk otsa ei lõpeks ja suudaksime üksteist toetada.
Praostkonnakassa maks on 8 krooni igalt annetajaliikmelt. See summa on inflatsiooni arvestades ilmselgelt väike. Vaieldi uue summa üle ja pakuti isegi neljakordset tõusu, aga lõpuks delegeeriti otsustusõigus praostkonna nõukogule.
Valga on ainuke praostkond, kus aastaid pole olnud abipraosti. Sinod pidas vajalikuks täita see ametikoht; tööülesannetena pakuti vaimulike konverentside ja koolituste korraldamist.
Tunnustati praosti
Ehkki praosti kt Vallo Eha- salu mitmel korral endale tuhka pähe raputas, oldi üksmeelel, et ta peaks jätkama. Ametivennad avaldasid tunnustust tema tööle, märkides praosti lugupidavat suhtumist teistesse. Vastavalt EELK kirikuseadustikule võib praostiks valida isiku, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt seitse aastat. Vallo Ehasalul jääb sellest puudu neli kuud.
Lia Kaljuste ja Titta Hämä- läinen LNÜst panid päeva lõpus üsna väsinud moega sinodilised mänguliselt vastust otsima küsimusele, kuidas elavdada pühapäevakoolitööd.
Kell 6 õhtul suundusid sino- dilised linna kultuuri- ja huvi- keskuse hubasest koosolekuruu-mist Jaani kirikusse. Teenistus peeti pärast tööpäeva lõppu, et ka linlased saaksid kuulata peapiiskopi jutlust ning Nõo koguduse meesansambli laulu.
Valga praostkonnas on 11 kogudust 1674 annetajaliikmega, suurimad kogudused Otepää ja Valga. Praegu on praostkonna kogudustes kuus õpetajat (And-res Aaste, Vallo Ehasalu, Mart Jaanson, Jüri Stepanov, Ivo Pill, Heino Nurk), üks emeriitõpetaja (Peep Audova), kaks diakonit (Tiit Kuusemaa, Enno Tanilas), üks vikaarõpetaja (Lea Kärson) ja üks vikaardiakon (Kaido Metsaoja).
Sirje semm
