Süüa ja juua on õigus. Raha on vähe

Tuhkapäeva Eesti Kirikus esitas Urmas Viilma küsimuse, kas meil on õigust süüa ja juua. Meie all on mõeldud vaimulikke ja nende perekonnaliikmeid.
Viilma märkis, et vaimulikele ei laiene töölepinguseadus, sest seal on öeldud, et töölepingut ei sõlmita töötamisel usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist.
Juhatuse liige ei saa endale alluda
EELK põhikiri ei nõua töölepingu sõlmimist, kuid see ei ole ainus põhjus. Sama seadus sätestab, et tööleping ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Viimane on ka igati arusaadav, sest tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Ei ole mõeldav, et koguduse õpetaja, kes on juhatuse liige, allub iseendale. Vaimulikele ei laiene seetõttu ka individuaalse töövaidluse seadus, sest see reguleerib töötaja(te) ja tööandja vahelist lahkarvamust, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
Ei laiene ka töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Kummaline oleks ka, kui juhatuse esimees määraks koguduse õpetajale, kes on nõukogu esimees, noomitusi, trahve või viiks üle madalamapalgalisele tööle.
Kirikus kui episkopaalses organisatsioonis kehtib kirikukari ja taolisi otsuseid teeb eelkõige peapiiskop, palka maksab aga kogudus.
Praost ei saa olla tööandjaks
Otseselt töölepinguga, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuse ametnikega, kellele töölepinguseadus laieneb mõne erisusega, on seotud veel puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate usaldusisikute seadus, kollektiivse töötüli seadus ning võib öelda, et ka nendega seotud ametiühingute seadus. Eelpool toodu on ka mõistetav. Kuidas saab koguduse õpetaja määrata endale puhkust, korraldada enda töö- ja puhkeaega ning muud taolist.
Juhatus on õpetajale abiks koguduse elu korraldamisel, kui põhikirja lugeda. Neid küsimusi lahendavad praostid ei saa aga olla tööandjaks või tema esindajaks, sest ei maksa palka vaimulikule. Taoliste küsimuste pärast ei laiene ka rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu direktiivid töösuhete korraldamiseks vaimulike töösuhetele. Oleks ju veendumustevastane nõue, et naisi mitteordineeriv kirik peaks lähtuma soolise võrdõiguslikkuse põhimõttest.
Töölepingu puudumise tõttu ei ole vaimulikul õigust ka töötuskindlustusele, kuid raske on ette kujutada koguduse õpetaja ametikoha koondamist. Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise korral praegu töötuskindlustust ei maksta.
Ei jää pensionita
Eelpool kirjutatut lugedes võib jääda mulje, et vaimulikud ongi ilma sotsiaalsetest tagatistest. Nii see aga ei ole. Juriidiline isik võib oma juhatuse või nõukogu liikmega sõlmida lepingu, millega kohaldatakse tööseadusandluses sätestatud tagatisi, kuid ei rakendata alluvussuhet.
Ka mitu EELK asutatud sihtasutust on nii teinud. Vaimulike teenistussuhet korraldab EELK põhikiri, kirikukogu ja konsistooriumi poolt vastu võetud EELK seadused, määrused ja otsused (ka EELK palgaseadus, mis peaks kompenseerima palga alammäära puudumist vaimulikele riigi palgaseaduse alusel).
Need tagatised, mis ei ole seotud töölepingu ja sellega seotud alluvusega, kehtivad ka vaimulikele.
Pensionile, nii riiklikule kui ka kohustuslikule kogumispensionile (I ja II sammas) on õigus pensionikindlustatul, kelleks on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ka isik, kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt. Koguduse õpetaja ja abiõpetajad on juhatuse ja nõukogu liikmed.
Järelikult ei jää vaimulikud pensionita, arvestada tuleb ainult asjaolu, et pensioni suurus sõltub makstud sotsiaalmaksu summast. Vabatahtliku kogumispensioni lepingu võib sõlmida iga sobivas vanuses isik, kellel on raha sissemakseteks. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tagab õiguse haigekassa poolt makstavatele hüvedele.
Ka vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on sotsiaalmaksu laekumise andmete alusel leitav keskmine tulu. Peretoetused aga sõltuvad laste olemasolust, vanusest, arvust ja kooliskäimisest.
Ametikorter erisoodustusmaksu all
Viilma tõi välja levinud arvamuse, et töötasu väiksust kompenseerib ametikorter. Paraku on palga eest antav ametikorter kogudusele erisoodustuse maksu tõttu veel kulukam kui palka maksta.
Õigusi ei olnud vaimulikel kommunismi ajal. Vaimulikud ei saanud pensioni nõukogude riigi käest ja maksid tunduvalt kõrgemat tulumaksu, kuna olid nn parasiteeriva klassi esindajad.
Koguduse töötajad, kes ei olnud kultuse teenrid tollase terminoloogia järgi, said oma töösuhet korraldada NSVL Ministrite Nõukogu 1956. aasta määruse alusel. Eestis eeldas see usuorganisatsiooni töötaja või teenistuja töölepingu sõlmimist Kohaliku Tööstuse ja Kommunaalelukondlike Ettevõtete Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee osavõtul (loal).
Söögi ja joogi vähesust ei põhjusta 2005. aasta Eestis tagatiste puudumine, vaid väheneva liikmete arvuga ja suurte kirikuhoonetega koguduste võimetus maksta tasu evangeeliumi kuulutamise eest. Mõistetavaks muutub meie ajal mõne konfessiooni tsölibaadinõue.
Tõsistest asjadest arutledes on segadust tekitav raha vähesuse ja õiguste segiajamine, sest need ei ole pudru ja kapsad.
Vootele Hansen