Soomlaste seminaril räägiti kiriku sümbolitest

Kotimaa talveseminarist osavõtjad Toomkiriku käärkambris. Sõna on peapiiskop Andres põderil.

Teisipäeva, 31. jaanuari õhtul kohtusid Soome kirjastuse Kotimaa Tallinnas peetud talveseminarist osavõtjad Toomkiriku käärkambris EELK peapiiskop Andres Põderi ja piiskop Einar Soonega.

Kolm päeva kestnud seminari teemaga – sümbolid ja müstika luteri kirikus – oli seotud ka Andres Põderi ettekanne sümbolite ja müstika tähendusest Eesti luteri kiriku lähiminevikus ja tänapäeval. 

Ristimärki kasutavad paljud

Viimaste aastakümnete sisse jääb ristimärgi kasutamine, mis sündis 60.–70. aastatel. Andres Põder selgitas, et kuni II maailmasõjani oli Martin Lutheri «Katekismust» eesti keelde valesti tõlgitud, sealt oli kadunud ristimärgi tegemine.

1978. aasta Toomas Pauli tõlkes ilmunud katekismuses seisab esimest korda, et palve järel tuleb ristimärki teha. Peapiiskop tõdes, et suur osa meie vaimulikke ja ka paljud koguduseliikmed kasutavad nüüd ristimärki. Sümbolite osa suurenemisest räägib ka vaimuliku ordinatsiooni tähtsuse tõus: endise kirikuõpetaja asemel pühitsetakse nüüd preestriks.

Muutunud on vaimuliku riietus, talaari kõrval on kasutusel alba, stoola jm. Ühises vestluses tõdeti, et sümbolite ja müstika osa on üsna üheselt arenenud nii Soomes kui ka Eestis.

Armulaua osatähtsus tõusnud

Piiskop Soone rääkis sümboli mõjust koguduseliikme tasandilt. Kui ratsionalistlik periood tõrjus sümbolid ja müstika kirikust eemale, siis eriti taasiseseisvuse saabumisega suurenes õnnistamistalituste osakaal hüppeliselt. Naljatades märkis piiskop, et Eestis vaevalt leiab kivi, mis pole õnnistatud.

Kodudesse muretsetakse küünlade kõrvale krutsifikse, ristimistalitusel lastakse õnnistada lapse rist. Piiskop rõhutas, et armulaua osatähtsus on aastatega tõusnud. Koos leiti, et varasem hirm katoliikluse ees hakkab taanduma. Soomlased tundsid huvi õigeusu mõjust Eesti luterlusele. Piiskop nentis, et teatud mõju kindlasti on, kuid nõukogude ajal otsiti uusi kogemusi leedu katoliku kirikust. Esimesed albadki toodi Leedust.

Huvitavale arutelule järgnes armulauaga jumalateenistus (viikkomessu), kus teenisid peapiiskop Andres Põder, Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja Soome kiriku praost Jaakko Harjuvaara ning abiõpetaja Sirpa Viherä, organist oli Kadri Ploompuu.

Kotimaa kirjastust teab iga soomlane

Soome kristlik kirjastus Kotimaa annab välja ligi 40 ajalehte ja aastas näeb trükivalgust 100 raamatut. Soomes on vaevalt leida kodu, kus ei oleks Kotimaa trükiseid. Kirjastuse lipulaev on kahtlemata kristlik-ühiskondlik nädalaleht Kotimaa,  mis eelmise aasta lõpus saja-aastaseks sai. 

Seminare peetakse kaks korda aastas, oodatud on oma töötajad ja kaastöölised kogu Soomest, räägitakse igapäevatööst, ajalehe majandusolukorrast, alati on üks eriteema – seekord siis müstikast ja sümbolitest. Muide, Kotimaa talveseminar toimus juba kolmandat aastat järjest Tallinnas ja nagu osavõtjad ütlesid, on neil alati hea meel Tallinna Toomkirikusse seminari jumalateenistust pidama tulla.

Tiiu Pikkur