Soome kirikupäevadel analüüsiti sõpruskoguduste koostööd
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Arvamus / Number: 31. mai 2017 nr 24 /
Mais Turus toimunud Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud kirikupäevade raames toimus ka sõpruskogudustega tehtava koostöö seminar, kus olid esindatud Ungari, Ingeri ja Eesti kirikud.
Esindasin kirikupäevadel EELK vaimulike konverentsi juhatuse liikmena Eestit sõpruskoguduste töö seminaril. Kuigi Soomes on palju räägitud, et sõpruskoguduste koostöö on aja jooksul muutunud nõrgemaks, pole see kirikuvalitsuses töötava teoloogia ja oikumeenia eksperdi Ari Ojelli sõnul nii. Soome kiriku välismaiste sõpruskoguduste hulk on küll veidi vähenenud, kuid seda on mõjutanud ka Soomes toimuv koguduste liitumine. Üldjoontes hoitakse kirikutevahelisi suhteid alal.
Inimesed tulid ja rääkisid oma kogemustest Eesti sõpruskogudustega ja vestlusest oli tunda, et meie suhted on soomlastele olulised. Seda tõestas ka suur hulk seminaril osalenuid, keda oli umbes sadakond. Soomlased on aidanud Eesti kogudus remondi-, laste- ja noortetöös ning pastoritele palga maksmisel.
Lähinaabriteta poleks meie kirik selline, nagu ta on. Üldkiriklikul tasandil on soomlastelt tulnud tuge piiblitõlkele, kiriku käsiraamatu väljaandmisele, leerikooli ja jumalateenistuse uuendamise tööle. Ja see abi on nii vaimset kui materiaalset laadi. Oluline on Soome kiriku panus vaimulike koolitamisse.
Ometi on tähtis küsimus, kuidas minna edasi. Ilmselt on tulevikuski hea loota jõuka naaberkiriku toetusele, kuid sõprus ei saa tähendada kunagi vaid seda, et üks on abivajaja, keda aidatakse. Sõpruses peaks mõlemad osapooled olema valmis panustama. Olen kindel, et ka eestlastel on põhjanaabritele midagi anda.
Tänapäeva maailmas on üha suurenev probleem kirikust võõrandumine. Soome kirikul on veel küllaltki hea seis, sest kolmveerand soomlastest kuulub kirikusse. Samas on kirikust võõrandumine ka põhjanaabritel tõsine probleem. Samuti on oluline sisserännanute lõimimine kirikusse. Ilmselt saame meie olla soomlastele toeks just kirikuvõõraste inimeste kõnetamisel. See on valdkond, kus eestlased on oma ajaloolisest traditsioonist tulenevalt naabritest kogenumad. Tundub, et Soome kiriku mõtted on ka selles suunas liikunud, sest neil on plaan saata oma vaimulikke ilmalikematesse riikidesse koolitusreisidele, kus nad saaksid mõne kuu vältel kohaliku tööga tutvuda.
Küllap saab Eesti kirik jagada naabritele ka kogemusi, kuidas väiksemate materiaalsete ressurssidega toime tulla. Meil on palju näiteid vabatahtlikust tööst. Samuti oleme võrdväärsed partnerid kultuurivaldkonnas ja kirikumuusikas.
Avara pilguga suhetele vaadates võib märgata, et meil on oma sõpruskogudustele võimalik nii midagi anda kui ka vastu saada. Oluline on, et mõtleksime hoolega läbi, mida tähendab meie jaoks sõprus ja mida oleme sellesse valmis panustama. Küllap tasub ka sõprade käest küsida, mida nemad meie koostööst ootavad. Soome kirik lõi sõpruskoguduste koostöö arendamiseks uue Facebooki rühma ystävyysseurakuntatoiminta, võib-olla saab sealtki häid ideid koostööks, sest hõimurahvastena peame hoidma ühte.
Kaido Soom,
vaimulik