Pärnu kristlike juhtimiskonverentside
väsimatu vedaja on juhtimise vallas 2000. aastal doktorikraadi kaitsnud Üllas
Tankler, Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa piirkonna misjonisekretär. Ta ütleb,
et «süvenemine nendesse teemadesse viiski mind mõtteni juhtimiskonverentsiga
alustada».

Kuuendat sügist järjest sõidavad kristlased
Pärnusse Agape hubasesse majja. Mitte küll selleks, et juhtimisega seotud
probleemid ära korraldada, aga uute impulsside saamiseks, tavapärasest keskkonnast
eemal oma töistele probleemidele lahenduste leidmiseks, õppimiseks,
kuulamiseks, osaduseks ja kohtumiseks vanade sõpradega.

Millisele teemale keskendub seekord 29.
ja 30. septembril peetav juhtimiskonverents Pärnus?

Üllas Tankler: Juht peab tegusid tegema –
ja sõnu ka. Õiged sõnad ja õiged teod (st õige käitumine õigel ajal, õiges
kohas ja õigel viisil) ning sõnade ja tegude kooskõla on hea juhi tunnuseks.
Sellest siis teema «Sõnad ja teod».

Kui pikk on olnud juhtimiskonverentside ajalugu?

Esimene kristlik juhtimiskonverents Pärnus
toimus 2001. aastal. Viimane selles formaadis toimub 2007. aastal. Nii saab
kokku 7.

Konverentsidest osavõtjaid ja esinejaid
on olnud kõigist Eesti kirikuist ja kaugemaltki. Pelgalt esinejate arv küündib
sajani. Kas korraldustoimkond on võtnud endale tänuväärse ülesande üks kord
aastas Pärnusse kirikute juhtliikmeid kokku tuua?

Oleme sedavõrd palju tänulikku ja
positiivset tagasisidet saanud, et pole mingit kahtlust – see vaevanägemine
Issandas ei ole olnud asjatu.

Mida on teile endale õpetanud konverentsid?

Esimesel hetkel võiks arvata, et olles
kaasa elanud nii paljudele headele loengutele kogenud ning tarkadelt
inimestelt, peaksin olema juhtimistarkusest üle ujutatud. Tegelikkuses on
paraku nõnda, et korraldaja ise ürituse õpetusest nii palju omandada ei suuda
kui need, kellel on rõõm konverentsile ennekõike «saama» tulla.

Korraldajad muretsevad ja närveerivad
ürituse kordamineku pärast ka siis, kui nad väliselt suhteliselt rahulikult
loengusaalis istuvad ja seetõttu on kahjuks nii mõnigi tarkusetera minust mööda
veerenud. Küll aga olen õppinud seda, et kristlikku suurüritust on võimalik
teha rõõmuga – nii, et sellest tunnevad rõõmu kaastöölised,
konverentsikülalised ja mina ise.

Suureks õnnistuseks on olnud see, et
konverentside ettevalmistustöö on viinud mind kontakti paljude ääretult
toredate liidritega Eestimaa erinevates kirikutes.

Konverentside ajalugu on olnud nii pikk
ja vist ka nakkav, et seekord tuleb esineja juba pereringist. Täpsustuseks
niipalju, et Allar Tankler juhib seminari, kus arutletakse pastori kui
suhtekorraldaja rolli.

Üksnes tutvuse alusel ei saa sellele
konverentsile keegi esinema tulla. Kõik on kutsutud kompetentsi ja kvaliteedi
tõttu. Ja mul on hea meel, et pereringis kompetentsi on – nii juba
juhtimiskonverentsidel rakendust leidnud kui ka veel rakendamata potentsiaali.

Mida tähendavad sõnad selleaastases
konverentsi programmis «…miks see on viimane»?

Sellele küsimusele saab vastuse see, kes
konverentsile tuleb ja selle lõpuni kaasa teeb. Aga väike vihje: üks oluline
juhtimisalane õppetund, mida me kirikus kahjuks sageli pole piisavalt ära
õppinud, on alustatud asjade hea lõpetamine.

Sellega seoses on pahatihti probleeme ka
oskusega juhtimist üle anda järgmisele generatsioonile, järgmisele inimesele.
Tahame konverentsiga selleski valdkonnas nii sõnade kui tegudega eeskujuks
olla.

Miks peaks konverentsile tulema
kristlane, kes veel täna kõhkleb? Kas üritusega on hilja liituda?

2006. a. aasta konverentsiga liituda on
küll hilja. Meil pole veel kunagi nii palju huvilisi olnud, et juba pea kuu
enne konverentsi oli üritus täielikult (ja peaaegu üle võimaluste piiride)
välja müüdud.

See, kes kaalub võimalikku osavõttu
kristlikust juhtimiskonverentsist Pärnus AGAPE Keskuses, peaks endale kalendrisse
märkme tegema 2007. aasta 28. ja 29. septembrile. Ja siis tere tulemast!

 

ARVAMUS

Meego Remmel, Eesti Evangeelse Alliansi
president:

Juhtimiskonverentsid on kinkinud Eestimaale
ja siinsele kirikumaastikule vajalikku sidet nüüdisaegsete juhtimiskogemuste
ning kristlike juhtide arendamise vahel. Seeläbi, usun, on tekkinud uus teadmus
nii sekulaarses kui kristlikus juhtimispraktikas. Oikumeenilises plaanis on
olnud arendav erinevate juhtimistraditsioonide tundmaõppimine ning kogemuste
jagamine vahetus suhtlemises. Isiklikult olen juhtimiskonverentsidel tunnetanud
nii iseenda kui juhi kui ka juhtimisteooriate kui niisuguste piire ja
piirideületamise võimalikkust.

Aitäh Üllas Tanklerile ja tema juhitud
meeskonnale Eesti kristlikele konverentsidele uue kvaliteedi loomise eest nii
sisus kui vormis!

Küsis

Sirje Semm