Sada korda tagasi

Elan üsna enesekeskset elu, sest täna algavad mul ühes koolis lõpueksamid. Aga möödunud nädalal juhtusin poole kõrvaga üht raadiointervjuud kuulama ja seal rääkis keegi naisterahvas loodusest ja inimestest ning väitis nendega olevat nii, et kui sa ühe korra annad, saad sada korda tagasi. Jäin selle asja üle kohe mõtlema. Et kuidas siis on. Möödunud nädal oli küll niisugune, et tekkis küsimus, mitu korda ma siis andnud olen, sest tagasi sain kindlasti rohkem kui sada.
«Eesti laulu pidu» Tartus Maarja kirikus, mis tõi kuulajateni laule, muusikat ja mahlakaid olukirjeldusi VII üldlaulupeolt Tallinnas, oli kindlasti ettevõtmine, mis andis igale kuulajale – ja neid oli kohale tulnud sadu (ei tea veel, paljud said osa Interneti otseülekandest). Ja eks vist andis see palju ka tegijaile, sest ausalt öeldes oli ettevalmistus ja selle haare mitte ainult tehniliselt perfektne, vaid ka loominguliselt nauditav. Kui me möödunud aasta üldlaulupeo aegu kõnelesime tasahilju sellest, et Maarja kirik on pühakojana oluline paik meie rahvuse ajaloos, siis möödunud laupäeval sai selgeks, et see on tõenäoliselt oluline paik ka tänase eestlase jaoks. Kui ma kuulajate hulgas koguduseliikmeid kohtasin, tajusin peaaegu ajatut väärikust.
Kui veel isiklikuks minna, siis tahaksin kirjutada mõne sõna tänust ja meelespidamisest. Tallinna toomkirikus peetud pidulikul teenistusel jagati pühapäeval tänu hulgale olulistele kiriku kaastöölistele. Meiegi pere võttis tänu vastu ja minu jaoks oli see ka märk kiriku jätkusuutlikkusest, kui nii võib öelda. Kinnitus, et siia mahub palju häid mõtteid.
Et palju ma tagasi sain? Selle kohta võiks öelda, et õnneks ei kaubelda jumalariigis ega jumalariigi töös vorstidega.
Mari Paenurm