Saagem tuttavaks – meie koguduse liige!

Viimastel aegadel on meie koguduste juhtimisse sisse tulnud hulk tegusaid mõtteid, olgu selleks siis väikegruppide planeerimine ja tegevus või koguduseliikmete hulgas küsitluste läbiviimine. Need on olulised asjad, mis loovad kindlasti rohkelt võimalusi koguduste aktiveerimiseks, aga ka parema kontakti saamiseks. Ei oska nüüd öelda, milline on erinevus maakoguduste ja linnas tegutsevate vahel, oma mõju avaldab kindlasti seegi, kui tihti on vahetunud vaimulik, kas juhatuse tööprintsiibid on ajas heitlikud või kindla suundumusega, aga eks omajagu ka koguduseliikmete iga ja ootused kirikule.
Heade majapidajatena ei saa aga aktiivsemad koguduseliikmed ja juhatused muidugi lihtsalt loota vaimuliku sarmile või tähtede seisule. Et kogudused oleks elavad, tuleb omavahel suhelda ja üksteist tunda.
Kuuldavasti on õpetaja Jaak Aus Tallinna Kaarlis ära teinud suure töö, pannud kokku ja saatnud koguduseliikmeile küsimustiku, mille kaudu saaks sealsed töötegijad parema pildi sellest, mida liikmed ootavad, milliseid tegevusi ja, miks ka mitte, teenuseid nad vajavad. Vastanuid on juba sadu. Teatud mõttes minnakse Tartu Maarja koguduses sama rada, koos koguduse lehega saadetakse teele ja listidesse e-kirjana küsitlus, mis võiks anda selgema pildi liikmete ootustest ja vajadustest, aga tegelikult ka koguduse võimalustest.
Eks luterlik kirik siin maal ole viimasel kahekümnel aastal teinud läbi suuri muutusi, alustades surutise all elanu vabanemisest, tormijooksust elu ilusamate hetkede järele altari ees, rahunemisega teadmisest, et ollakse üks arvamusliider teiste seas, aga kindlasti ka koguduseliikmete eneseteadlikkuse kasvust olukorras, kus liige pole enam vaid see, kes käib pühade aegu kirikus jutlust kuulamas ja jätab sinna laululehe raha.
Kindlasti ei ole olemas ainult õigeid valikuid, aga proovima peab. Nii nagu ei sobi väikegrupi spetsiifika kõigile, ei hakka ka kõik koguduseliikmed oma tööst ja pereelust vaba aja esmase valikuna koguduses toimetama. Kuigi võiks ju.
Teisalt, meenutades hiljuti Tallinnas peetud diakooniapäevi, seal kõneldut ja arutletut, on minus kasvanud küll veendumus, et kui meie koguduseliikmeina teeme esimese sammu suhtlemiseks, on vastajaid, kuuljaid ja kaasalööjaid palju. Eks taoline tegutsemine muudab ka kiriku kuvandit sellest kaugel olijate silmis ning teeb meie töö arusaadavamaks. 
Töö koguduses nõuab kindlasti palju head pealehakkamist ja vabatahtlikku tööd, aga see nõuab ka oma ala suurepäraseid spetsialiste, keda meie ridades on kindlasti palju rohkem, kui me seni endale teadvustanud oleme. 

Mari Paenurm,
Tartu Maarja koguduse juhatuse liige