Rikkalik vaimulik leivalaud

Lääne-Nigula koguduses oli vana talumees Aleks, kes elas Kirimäel Otsa talus. Mäletan, kuidas ta ikka oma palves tänas Jumalat, kes ei ole leivakorvi tõstnud tema peres kõrgele, vaid igaüks ulatas sealt oma käega võtma.
Elame ajastul, mil laias maailmas ja meiegi ühiskonnas toimuvad kiired muudatused. Aja kasutamine ja valikute tegemine saavad järjest olulisemaks teguriks, mis meie tulevikku kujundavad. Ühed inimesed kasutavad arvutit ja Internetti, teised jäävad eemale ning pole kaasatud võimaluste ja laialdase suhtlemise võrgustikku.
Elades kiirete muutuste keskel, on tähtis oma olemasolu eesmärgid endale selgeks teha ja koguduse ning kiriku tasandil need ka paberile panna. Kogu kiriku tasandil on tegemisel arengukava, mis teenib sama eesmärki. Milleks seda vaja on, küsivad mitmed. Eesmärgi selgus ja sihtide seadmine annab meile arusaamise endast ja oma tööst, identiteedist, mis hoiab meid keskse asja juures ega lase seespidiselt tühjaks joosta. Elu- ja töötempo kasv paneb eesmärke uuesti üle vaatama ja ajahetkega seostama.
Kristlase ülesandeks on tunnistada Jeesusest ja tuua tema teod nähtavale, et maailmal oleks võimalus näha ja uskuda. Otsides koguduse tööks inimesi, kuuleme sageli väidet: ma ei oska, mul pole koolitust ja teadmisi.
Ometi on vaimulik leivalaud EELKs rikkalikult kaetud, me leiame aasta ringi kutseid kogudusetöö valdkonda kuuluvatele kursustele ja täiendõppe päevadele, seminaridele, konverentsidele. Aasta lõpus võiks kokku lugeda, kui palju koolitusi meile pakuti ja kui palju oli neist osavõtjaid. Tuleks ka eraldi arvestust pidada, kui palju käisid koolitusel samad inimesed. Arvan, et koolitusele on EELKs raha investeeritud ehitustegevuse järel kõige rohkem. Pean seda heaks ja vajalikuks ning loodan, et see nii ka jätkub.
Koolitajad küsivad endalt, kas koolitus või üritus on halvasti tehtud, kas teavitus on olnud kehv jne. Need küsimused aitavad tegevust arendada, aga peamine muremõte ei ole siin. Peaksime otsima vastust küsimusele, kuidas suhtutakse pakutavasse. Siin on väga oluline koht vaimulikul. Kas me ise väärtustame kogu kirikus tehtavat tööd, nii et tunneme seda ühise asjana?
Mul on vahel tunne, et oleme harjunud väärtustama oma tööd ja vähe hindama naabri oma. Peaksime tõsisemalt suhtuma kutsetesse, mida meile saadetakse. Me ei pea neid endale võtma, vaid leidma koguduses inimesi, keda üritusele läkitada. See on hea võimalus ise ennast aidata. Kui võtame vaevaks helistada ja otsida inimesi, tasub see vaev ennast mitmekordselt ära. Nii kasvatame enda ümber töötegijaid, kes aitavad kogudusetöö koormat kanda.
Üha enam räägitakse vabatahtlike osalusest misjoni- ja kogudusetöös. Meile ei ole see uudis, sest suur osa meie kiriku tööst saabki tehtud tänu vabatahtlike abile. Et me ei väsiks ja meie töö laieneks, on oluline vabatahtlike töös. Eesmärgiks ei tohiks olla raha kokkuhoidmine, vaid tegelik töötegemise vajadus ja usaldus. Seda väideti ka Norra Misjoniseltsi peaassambleel, kus neid ridu kirjutan.
Käesoleva nädala lõpus on misjonipäevad Rakveres ja misjonipüha EELKs. Miks peaks tulema sellel nädalavahetusel misjonipäevale Rakverre? Sest seal saab osa võtta konverentsist, laste- ja noorteprogrammist ja ühisest jumalateenistusest kaasaegses vormis.
Kõike seda on ette valmistatud selleks, et kristliku kuulutuse sisu oleks erineval moel esitatud. Kuulutus seisneb ka selles, kui kristlased kokku tulevad ja üheskoos oma usku jagavad. Me räägime, et oleme misjonimaa ja misjonikirik, aga kas püüame ka leida vastuseid küsimusele, mida see meile tähendab? Kas oleme valmis tegema ka üheskoos midagi misjonimõiste konkretiseerimiseks oma piirkonnas?
Misjonipäevade teemaks on «Õnn on…», mis leiab selgitust läbi jagamise mõiste. Sellest tuleneb kauplemise mõiste meie konverentsi kavas. Küsimus ei ole selles, et meil pole, millega kaubelda. Evangeelium on meie kaup, mille garantiis ei pruugi kellelgi kahelda. Võib-olla pelgame olla turukauplejad ja arvame, et tunnistamine ja jagamine ei ole minu jaoks. Selle ohu vältimiseks on evangeeliumis lugu sulastest, kellele Jeesus andis talendid.
Kauplemiseks ei pea kõik valdama turumajanduse kunsti. Piisab tahtest. Küll Jeesus ise näitab, mil moel saab oma talentidega olla kasuks. Hirm tundmatu ees peatab evangeeliumi jagamise. Palveta ja tee tööd, see laulusõna annab edasi sügava tõe talentide kauplemisele.
Usun, et misjonitööd ei saa meie kirikus edasi arendada teisiti, kui kokku tulles ja üksteist innustades, kogemusi jagades. Selleks on kokkusaamine ka sinule hea võimalus.

Leevi Reinaru,
Misjonikeskuse juhataja