Repliik. Segased lood inimelu algusega

Urmas Petti kommenteeris 10. detsembril Eesti Kirikus piiskop Philippe Jourdani artiklit Postimehes «Kas loode on inimene?», milles piiskop käsitles inimelu alguse küsimusele teadusliku vs. usulise vastuse andmise võimalikkust.
Piiskop Jourdan põhjendas oma artiklis, miks ta ei nõustu seisukohaga, nagu tuleneks loote käsitamine inimesena spetsiifiliselt kristlikust maailmavaatest. Kokkuvõtlikult öeldes seisnes tema põhjendus selles, et loote pidamine inimeseks ei tulene mitte ilmutusest, vaid meie teadmistest maailma kohta, ning on seetõttu mitte usu-, vaid faktiküsimus, mida saab uurida ja millele vastata loodusteaduslike meetoditega.
Petti väitel on piiskop sattunud vastuollu paavst Pius X õpetusega, väites et «praegu on see [et loode on inimene] teaduslikult vähemalt sama kindel kui evolutsiooniteooria». Paraku on tegemist arusaamatusega. Pius X mõistis modernistliku eksitusena hukka õpetuse dogmade evolutsioonist, mitte loodusliku evolutsiooni teooria.
Teiseks ei defineerinud ta sellega seoses ühtegi dogmat, mis võiks õigustada Petti ütlust, et «paavsti otsus … peaks olema eksimatu». Paavsti eksimatuse doktriin puudutab vaid ex cathedra formuleeringuid, mitte tema mis tahes otsust, kui selline olekski evolutsiooniteooria kohta langetatud.
Samuti väidab Petti, et piiskop eksib, eeldades loodet kui inimest algavat viljastumise hetkest. Ehkki sageli esineb inimelu alguse määratlemisel väljend «viljastumise hetkest», peetakse selle all silmas mitte kestvuseta momenti, vaid viljastumist kui sündmust.
Petti näib ühelt poolt eitavat sellise sündmuse olemasolu, teiselt poolt aga seda eeldavat. Väites ühes lauses «viljastumise hetke» mitte eksisteerivat, räägib ta kohe järgmises lauses «viljastatud munarakust» – nii et viljastumine toimub tema kirjelduse kohaselt kuni nelja päeva jooksul pärast «esimest viljastatud munaraku pooldumist». Selline kirjeldus on vastuoluline.
Petti viitab oma seisukoha kinnitamiseks Toivo Maimetsa artiklile augustikuu Akadeemias. Maimetsa artikli analüüs ilmub Akadeemias loodetavasti uue aasta alguses. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Maimetsa väide, nagu puuduks teaduslik konsensus inimelu alguse küsimuses, ei leia kinnitust, kui vaadata selle konsensuse avaldumist teatmeteostes ja embrüoloogia käsiraamatutes, kus sugulisel paljunemisel tekkiva uue isendi (sh inimese) elu algusena määratletakse üksmeelselt viljastumine.
Ühemunakaksikutest tulenev argument inimese individuaalsuse vastu varases embrüonaalses arengufaasis ei ole samuti vettpidav, johtudes jagamatuse ja jagunematuse segiajamisest individuaalsuse mõistes. Lõpuks ka väited, et inimene tekib järk-järgult pika aja jooksul ning et puudub selline konkreetne hetk või sündmus, millest alates mingist mitteinimlikust entiteedist saab inimolend, on teineteisele vasturääkivad.
Kui embrüo pole veel inimene ja sellist hetke, kus temast saab inimene, pole olemas, siis ei saa temast kunagi inimest, ta lihtsalt omandab mitmesuguseid «inimlikke» tunnuseid.

Toomas Vooglaid