Raido Rüütel: see töö on minu jaoks Looja teenimine
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 21. märts 2007 Nr 12 /
Tuntud rallimees ja maailmarändur Raido Rüütel on juba 15 aastat olnud Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees.
See on päris pikk aeg. Ta ise arvab, et isegi liiga pikk, juba sellepärast, et üks juht ei tohiks üldse ühe koha peal nii kaua olla.
«See töö on minu jaoks ainult Looja ja ligimese teenimine. Juhatuse liikmed ja ka esimees palka ei saa ja see pole meile ka kunagi pähe tulnud. Oleks koormus väga suur, siis veel. Kuid minu koormus on üsna väike,» väidab Raido vastupidiselt tegelikkusele – juhatuse esimeest võib koguduse kantseleis või kirikus ikka päris tihti kohata. «See on minu kogudus ja kirik,» ütleb esimees, kes arvab end küll Loojale lähemal olevat oma metsas, kuhu ta endale kodu rajab.
Palvetan igal hommikul koguduse eest
«Looja ütles mulle paar aastat tagasi, et pane kõik maised pagunid maha, ka see juhatuse esimehe koht. Ma tean, mis kriibib. Tulen kirikusse sooviga tulla Looja juurde, kuid ameti tõttu on mul vaja mõni allkiri anda, mõni asi joonde ajada. Tähendab, et ei teki seda olukorda, kus saaksin kõige kasulikum olla. Olen ka õpetajale öelnud, et ega ma kuskile kao. Muidugi ma palvetan igal hommikul, ka koguduse eest. Ent see pole see, kui sa täielikult puhastud palves. Ma olen seal palju tõhusam kui praegu.»
Järgmiste valimisteni kahe aasta pärast ütleb Rüütel end vastu pidavat. Et koguduses on palju tugevaid inimesi, kes võiksid seda ametit vedada, siis ta järglase leidmise üle ei muretse. «Kui üks inimene on liiga kaua liidri kohal, siis seda hakatakse võtma kui paratamatust, nagu muud moodi ei saakski, aga saab küll.»
Toomkoguduse pikaaegne juhatuse esimees, kelle tööd hindavad õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja juhatus väga kõrgelt, on enda suhtes põhjendamatult karm: «Ma olen maha käinud, ma suhtun võib-olla liiga leebelt mõnda asja.»
Koguduse majanduselu juhtimine ei ole nii keeruline, et juhatuse esimees peaks väga suurt vaeva nägema, on Raido arvamus. Juhatuse koostöö on väga hea: kui vaja, tullakse kokku ka kõige kiirema kutse peale. «Majandusest olulisemaks pean sisekliima loomist. Igas peres ja kollektiivis tuleb vahel kehvemaid aegu, aga need on vaja üle elada ja lasta Loojal lahendus leida. Seda poolt oma töös pean olulisemaks raha hankimisest. Küll needki asjad toimivad,» selgitab Raido oma põhimõtteid.
Viieteist aasta jooksul on meie ühiskonnas ja kirikueluski palju muutunud. Algusaastate suur tung üle kiriku läve on vaibunud. Raido Rüütel ei mõista seda hukka: «Ma ei heida midagi ette neile inimestele, kes tänaseks kirikust kõrvale on jäänud. Viimsel päeval ei pruugi nemad sugugi taevaste uste taha jääda. Kirikust on nad saanud väga palju sellist, mis neid kindlasti kunagi kiriku juurde tagasi juhatab.»
Siin on loetud miljoneid palveid
Toomkirikus käib palju kõrgeid külalisi nii Eestist kui ka välismaalt, siin on presidente ametisse pühitsetud, siin on kroonitud päid vastu võetud. Juhatuse esimees on alati üks neist, kes õpetaja kõrval kiriku uksel kõrget külalist vastu võtab. Tagasivaates peab ta üheks värvikamaks kujuks president Lennart Merit.
Raido Rüütlile ei meeldi viimase aja mõte, et presidenti ei pea just Toomkirikus ametisse pühitsema: «Sellel paigal on ka legitiimsus, siin on pandud Eesti ülikuid paika, siit nad saavad selle väe, mida on siin nii palju, sest siin on miljoneid palveid loetud.
Muidugi võtab sind Looja kuulda ka metsas, kuid on teatud märgid, mida paratamatult tuleb jälgida. Meis peab olema iseolemise väge ja see ei tule lihtsalt niisama. Meie ühiskonnas on teatud paigad, sümbolid ja ka isiksused, nt Lennart Meri, väga tähtsad.»
Tiiu Pikkur
