Quo vadis, Narva Aleksandri kogudus?

Villu Jürjo eelmisel nädalal ilmunud arvamusartikli pealkiri «Lugu, mis ootab järge» on asjakohaselt pealkirjastatud. Loo järg kõneleb sellest, kuidas kõrgemate kõlblusnormide kandjast, Narva kirikuõpetajast, saab inimene, kes on valmis jätma leivata 100 ehitusmehest peretoitjat ning viima lõpuks Eesti ühe uhkeima kiriku sundmüügini. See on lugu usaldusest, mida kuritarvitati.
2008. ja 2009. aastal olid Narva Aleksandri kiriku jaoks rasked ajad, halvas olukorras suurkiriku hoone nõudis ehitusobjektil miljonites kroonides kulukaid lisatöid, saabunud oli pangalaenu tasumise tähtaeg. Probleemide lahendamiseks pöördus Villu Jürjo, kes oli nii SA Narva Aleksandri Kirik kui ka Narva Aleksandri koguduse juhatuse liige, abipalvega AS Eviko ja Heikki Lättemaa poole lühiajalise laenu saamiseks.
Laenud laekusid koguduse arvele, aga tagasimaksed jäid tulemata. «Kohe, kohe,» lubas kirikuõpetaja, kuni lõpuks tunnistas, et raha ei ole ega tule. AS Eviko langes saneerimisse, hulk inimesi kaotas töökoha.
2011. aastal ei jäänud võlausaldajatel muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Samal päeval tabas kirikuõpetajat mälukaotus: pole laene, ei ole ehitustöid. Mälu taastamiseks viidi 2012. aastal peapiiskopi soovitusel läbi Aleksandri suurkiriku ehitusekspertiis, mis tuvastas kõikide tööde tegemise.
2012. aastal jõuti koguni nii kaugele, et 29. novembril edastas koguduse advokaat Talviste Viru Maakohtule kompromisslepingu projekti, mille kohaselt Narva Aleksandri kogudus kohustus tasuma ühe aasta jooksul võlausaldajatele 720 000 eurot. Päev hiljem tabas Jürjot uus mälukaotus ja ta taganes kompromissist.
Edasise kohtumenetluse käigus esines Jürjo järgmise retoorikaga: ma pole kunagi kogudusele laenu küsinud ja pole seda kunagi ka saanud (hoolimata sellest, et koguduse pangaväljavõte raha saamist kajastab), ma pole laenu eest finantseeritud ehitustöid tellinud ega neid töid valmimas näinud (hoolimata sellest, et konsistooriumi tellitud ehitusekspertiis kõneleb vastupidisest).
Nende väidete kinnistamiseks ei kohkunud kirikuõpetaja tagasi ka Narva Aleksandri koguduse majandusaasta aruannete muutmisest, paludes kõikidel koguduse juhatuse liikmetel allkirjastada aruanne, millest kübaratrikina on haihtunud miljonite kroonide jagu laenukohustusi. Nii ripubki elektroonilises äriregistris 2009. aasta kohta kaks erinevat majandusaasta aruannet. Ilmalikus maailmas kutsutakse seda valeandmete esitamiseks audiitorile ning registrile.
Kirikuõpetaja väljapaistvaimaks avalduseks võib aga pidada järgmist kohtumenetluse käigus kõlama jäänud väidet: «… koguduse laenugarantiid on algusest peale tühised, kuna vastavalt kirikuseadusele ei ole meil õigust kohustusi ilma konsistooriumi nõusolekuta võtta.»
Ilmalikus maailmas kutsutakse seda ettekavatsetud kelmuseks. Milliste tunnetega peaksid saneerimise käigus töö kaotanud AS Eviko endised ehitusmehed ja nende perekonnaliikmed pärast sellist avaldust pühapäeval kirikusse minema?
paslik on tsiteerida Viru Maakohtu kohtunikku Leanika Tamme, kes 9. oktoobri kohtuotsuses sedastab: «Villu Jürjo isikus on tegemist ühiskonnas sotsiaal­selt lugupeetud ja ausat  mainet omava juriidilise isiku – religioosse koguduse ja selle tegevjuhi – kirikuõpetajaga, kelle esmaste käitumisreeglite hulka kuuluvad üldteadaolevalt nii keeld valetada kui ka võõrast vara himustada ning EELK põhikirja § 3 tulenevalt teenib EELK kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas. Seega, arvesse võttes kostja head ning kõlbelist mainet, on võlausaldajal selgelt olemas õigustatud ootus ja alus eelduseks, et EELK Narva Aleksandri kogudusega sõlmitav kohustus on võetud kavatsusega seda täita.»
Quo vadis, Narva Aleksandri kogudus, quo vadis, luterlik kirik?
Rein Murumägi,
AS Eviko nõukogu esimees

Samal teemal:  Sirje Semm «Kas Narva koguduse vara läheb haaamri alla?» ja Villu Jürjo «Lugu, mis ootab järge» (EK nr 42).

Toimetuse kirjakast:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee