Pühakodade programm ummikseisus

Ühes varasemas juhtkirjas «Koostöösuhted peavad paranema» (2005. a märts) kutsusin kogudusi aktiivsele koostööle muinsuskaitseameti ja kohalike omavalitsustega, et ühiste jõupingutustega viia ellu riikliku programmiga «Pühakodade säilitamine ja areng» püstitatud eesmärgid.

Sõna «riiklik» Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2003. aastal vastuvõetud otsuse sõnastuses määrab üheselt programmi tähtsuse ning loob eeldused iga-aastaste prioriteetsete otsuste tegemisel. Programmi juhtimiseks moodustati juhtnõukogu, kuhu on kaasatud muinsuskaitse, suuremate konfessioonide ning riigi esindajad jt.

Programmi rahastamine riigieelarvest toimub kultuuriministeeriumi kaudu ning oleks igati loomulik konstruktiivse koostöö olemasolu selles valdkonnas. Paraku see nii ei ole. Selgelt möödunud aegade ideoloogiat kandva kultuuriministeeriumi esindajad juhtnõukogus on deklareerinud, et riikliku programmi arendamine ei kuulu nende ministeeriumi prioriteetide hulka ning see on ka peamiseks põhjuseks, miks kolmel viimasel aastal ei ole programmi rahastamiseks mõeldud vahendid kasvanud.

Meie korduvatele pöördumistele vaatamata ei ole ministeerium selle nimel tõsiseid samme astunud, kinni ei ole peetud kokkulepetest. Järelepärimistele vastatakse formaalselt ning rusikat vastu rinda lüües tõstetakse esile väljaspool pühakodade programmi tehtud rahaeraldusi, mis programmi kaudu rahataotlejaid ei rahulda ega lohuta.

Ülekohtune oleks käsitlemata jätta väljaspool pühakodade programmi eraldatud raha teemat. Pehmelt öeldes on see enamjaolt nn poliitiline katuseraha. Tänu riigieelarve ülelaekumistele on seda lahkelt jagatud nii vasak- kui parempoolsetele, aga nii paradoksaalne kui see on, ei jätkunud seda riiklikule programmile. Jääb mulje, et jagati erakondlikku, mitte eelarvesse ülelaekunud riigi raha.

Päris tähelepanuta meie kirik siiski ei jäänud ning rida kogudusi sai lisaraha kirikuhoonete remondiks siseministeeriumi kaudu. Tänan siin kõiki, kes selle jaoks hea seisid, südamest ning märgin eraldi ära Ilmo Au jõupingutused selles kiiduväärt teos.

Iga täiendavalt saadud raha valmistab rõõmu selle saajale. Senise praktika kohaselt on rahvaasemike tehtud eelarvetäiendused pühakodade programmi raames olnud lisaraha allikaks ning see ei ole kuidagi mõjutanud (vähendanud) sihtotstarbelist rahavoogu. Rahul on olnud raha saajad ja ka pühakodade programmi juhtnõukogu. Hoopis arusaamatu pöörde on teinud eelarve kujundamine aga 2007. aastaks.

Raha on eraldatud eelmise aasta tasemel – 14,8 miljonit krooni, kuid 4,05 miljonit krooni sellest on antud kindla sihitusega. Tegemist on seninägematu pretsedendiga: eelarve kasvu võrreldes eelnevaga ei mingisugust ning ligi kolmandikule eraldusele on «kaubanimetus koos hinnaga juurde riputatud»(?). Kultuuriministeeriumi põhjendus on ühene – see on riigikogu saadikute tahe(!).

Juhtnõukogu enamus ei ole sellega päri ning on arvamusel, et tegemist on kultuuriministeeriumi järjekordse vaenulikku teoga (programm ei ole prioriteetne!). Kas ei ole mitte viimane aeg tulla välja taotlusega kultuuriministeeriumi esindajate tagasikutsumiseks juhtnõukogu koosseisust? Koostöö puudumine rahastamist kindlustava ministeeriumiga on tõsiselt halvanud juhtnõukogu töö ning loonud ebaterve õhkkonna.

Käesoleval aastal rõõmustamiseks põhjust pole. Uusi objekte töösse ei võeta. Hullemgi veel – olemasolevast rahast ei jätku poolikute tööde jätkamiseks. Keerulises olukorras on siin juhtnõukogu, et teha valikuid – millisel objektil jätkata. Kellegi suhtes tulevad otsused kindlasti ülekohtused, aga teist võimalust hetkel lihtsalt ei ole.

Ees on valimised ning meil tuleb otsustada riigikogu saadikute üle. Peame valima neid, kelle kätes saab olema meile nii olulise, pühakodade programmi saatus lähemal neljal aastal. Loogiline oleks valida neid, kes meid toetavad!

Enamusel riigikokku kandideerivatel poliitilistel jõududel puudub programmist väljend «riiklik pühakodade programm». Järelikult nende toetusega arvestada ei saa. Umbmääraselt on oma valimiseelsetes lubadustes kajastanud meie huve Isamaa ja Res Publica Liit, kuid ajaloost on teada, et võimule saades unustavad nad lubadused ja kiriku.

Kõige konkreetsem valimiseelsetes lubadustes on Reformierakond, kes lubab tõsta eraldised pühakodade programmile eesootaval valitsemisperioodil neljakordseks. See viiks meid ummikseisust välja ning elustaks taas juba kustuma hakanud lootused. Minul valikute tegemisel kõhklusi ei ole. Tehke Teiegi seda, head lugejad, valides eeskätt oma südametunnistuse järgi. Kõige halvem on, kui peaksite jätma valimas käimata!

Mati Maanas,
kantsler

, kantsler