Piibliteadused ja tänapäev. Kuidas tõlkida evangeeliumi?

Vaimulike konverentsil on ühe töötoa teemaks esitatud piibliteaduste ja tänapäeva omavahelise suhte küsimused. Need on meie kõigi küsimused ja peatungi nendel. Ametis olevatel vaimulikel seisab Jumala sõna kuulutamine kutsetöö keskmes ja keeruline aeg meile armu ei anna. Kuid samas on kõik ristiinimesed samuti sõnasulased ja kutsutud olema soolaks oma kogukonnas. Eriti need, kes end Eesti Kiriku lugemisega rikastavad.

Igalt põlvkonnalt, ka väikeses rahvusriigis, saab eeldada võimekust ja valmidust tõlkida Piibel uuenenud olustikus uuenenud keelde. Iga uue põlvkonna valitsuselt saab samuti oodata vahendite eraldamist selle töö heaks. Kuid iga põlvkonna vaimulikelt ja koguduste kaastöölistelt ootame ka avatust ja värskust olemasoleva tõlketekstiga asjakohaseks töötamiseks ja oma paremaid oskusi kasutades rahva kõnetamiseks.

Piibli tõlge emakeelde annab tööks igapäevase allika ja see on esmane eeldus. Kuid sõna täpsem avamine vastavalt olukorrale ja selle kuulutamine vajab igapäevast tööd. Inimese jaoks on Jumala sõna määramatult avar, mille omadusi loetleda ei ole võimalik, ent just niisugusena on Jumal selle meile andnud. Sõna ise on nii informatiivne kui ka transformatiivne ja veel palju muud, ent sõna olulised funktsioonid meie jaoks ja praegu on Seadus ja evangeelium.

Küsimus sellest, kuidas evangeelium rahvast kõnetaks, algab vastuse otsimisest küsimusele, kuidas me suudame näha omaenda, oma maa ja maailma käesolevat eksistentsiaalset olukorda kogu Jumala sõna valgel. Selle kõrval tuleb arvestada kõige muu teabega, mis koosneb nii meie igaühe üldharidusest kui ka pidevalt ümberringi keerlevast ja sähvivast meediavoost. 

Nii ongi esimene ülesanne püüda mõista konkreetse sõna sõnumit antiikaja lugeja jaoks. Teiseks vaadelda seda kristliku usu ja mõtlemise laiemas kontekstis. Küllap on siis sündinud ka valmidus anda hinnang käesoleva päeva sellele või teisele valusale küsimusele. Olgu siis päästikuks viimased teated ideoloogia, tervishoiu, keskkonna, rahanduse, perekonna, vägivalla ehk laiemalt öeldes avaliku moraali piires aset leidvast.

Inimest kõnetab see, mis puudutab tema enda poolt esitatavaid olulisi küsimusi. Suurel määral pakuvad inimesed neile ka mingit vastust või lahendust, kaugeltki alati aga mitte ja määramatust on alati palju. Ilmselt lisandub veel ja veel. Eriti siis, kui tajume probleemide inimlikku piiri ja küsime lihtsalt, et miks küll ja kui kaua veel.

Kirik kõnetab ka tegude kaudu, teades aga nendegi piire on hea alati olla realistlik ja küsida, mida sõna saab teha. Jumala sõna tõlgendades arvestame ühelt poolt selle väärtusruumiga, kus oleme ja kus meie kuulajad on. Teades täpsemalt seda, kuidas ümberringi mõeldakse, on kergem selgitada seda, mida ma kõnelejana mõtlen. 

Ent kaugeltki ei tähenda väärtusruumi tundmine selle väärtustega nõustumist. Meie ülesanne paikneb sageli just siin ehk uutes küsimustes: a) missugune võiks olla meie väärtusruum ja b) kuidas aidata kaasa väärtusruumi muutumisele niisuguseks, nagu me Jumala sõna valgel seda parema äratundmise kohaselt õigeks peame.

Selleks oleme koos tööle kutsutud, et igaüks annaks oma annid ühiseks kasutuseks.

 

 

 

 

Randar Tasmuth,

teoloog