Peapiiskop avas uue ukse

Kas Barnabas tegi vabatahtlikku tööd? Aga Baaruk? Baaruk (prohvet Jeremija kaaslane) kirjutas teatavasti üles prohveti sõnad ning viis need kuningakotta. Kujutlege, kui palju munki seda tööd sajandite jooksul jätkas. Kaudselt on nende mantlipärijad ju ka ülemaailmse piibliseltsi liikmed ja sõbrad, sealhulgas ka Eesti Piibliseltsi kauaaegsed liidrid piiskop Tiit Salumäe ja Jaan Bärenson.
Aga vabatahtlikud on ju ka Gideonid – ustavad sõna levitajad, kelle töö tulemusel jõuab hea sõnum avaliku sektori asutustesse, haiglatesse, hotellidesse, vanglatesse, väeosadesse. Ainuüksi Eestis on kirik koolitanud sadu vanglaid ja haiglaid külastavaid vabatahtlikke. Kas nad ise teadvustavad, et see on vabatahtlik töö? Ei, enamik neist ütleb selle olevat kutsumuse.
Peapiiskopi 2018. aasta aruande põhjal on vabatahtlikus töös osalenud inimeste arv EELKs kasvanud. See oli 2015. aastal 5206, 2016. aastal 5384, 2018. aastal 5397 inimest.
EELKs on praegu 169 kogudust. Kiriku teenistuses on 221 vaimulikku. Osa nendest teenib kogudust ja külastab hooldus-, ravi- või karistusasutusi selle eest tasu saamata. Kirikuliikmeid oli 2018. a kokku 151 450, neist annetajaliikmeid 26 358. Aruandeaastal ristiti 1463 ja leeritati 1175 inimest. Laulatati 334 paari ja registreeriti 219 abielu. Toimetati 2784 matusetalitust. Jumalateenistusi peeti aastas kokku 17 140. Lastetöös osales 3307 last ja noortetöös 766 noort.
Valdava osa teenistuste ja talituste pidamist toetavatest tegevustest (ruumide dekoreerimine, koristamine jms) teevad koguduse vabatahtlikud tasu saamata.
Koguduste juhtorganid töötavad üldjuhul vabatahtlikkuse alusel nagu ka enamiku muude vabaühenduste juhtorganid. Paljud kogudused haldavad haljasalasid, kalmistuid ja mälestusmärke. Mõnel puhul on selles osas sõlmitud leping omavalitsusega, aga suure osa heakorratöödest teevad koguduse liikmed ja sõbrad. Hingehoidliku ja materiaalse abi osutamine on samuti vabatahtlik tegevus, mille mahu määrab suuresti eestvedajate kaasamisvõimekus.
EELK on töötukassa partner vabatahtliku töö võimaluste pakkujana. Mitme koguduse juures tehakse ka ühiskondlikult kasuliku töö tunde. Kirik on võimaluste allikas ja oluline ressurss nii usulises kui sotsiaalses, aga ka majanduslikus mõttes, sest me loome siin uut väärtust.
Vabatahtlike osalemine Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute ligi viiesajas koguduses ning ka väljaspool neid (Uus Põlvkond jt) väärib tähelepanu ning täiendab oluliselt nii Balti Uuringute Instituudi koostatud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 2018. a tulemusi kui ka KODAR 2018 (kodanikuühiskonna arengukava) täitmise aruannet.
Esmaspäeval kogunes Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni rakendamise komisjon, kes annab hinnangu nii kodanikuühiskonna arengukavale kui ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringule. Teen ettepaneku rahvastikuminister Riina Solmanil see uuring tellida. Peapiiskop on näidanud head eeskuju.
Ühtlasi palun koguduste sädeinimesi ja eestvedajaid olla mõistvad uuringu läbiviimise ja läbiviijate suhtes. Me peame andma avalikkusele tõelise, mitte moonutatud pildi kirikust. See on pilt aktiivsest, õppivast ja arenevast rõõmsast kogukonnast, valgusesse tõusvast tänumeelsest rahvast.

 

 

 

 
Avo Üprus,
vabatahtliku töö väärtustaja